Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rääkis, et Eestis on 158 gümnaasiumi, kuid pikas perspektiivis pole võimalik jätkata sellega, kuna juba praegu on gümnaasiumiastmes umbes 100 gümnaasiumi jagu õpilasi. Kallas tutvustas reedel haridustöötajate liiduga peetud kohtumisel plaani eraldada õpetajate palgatõusuks kaheksa miljonit eurot ministeeriumi enda eelarvest. Siiski märkis ta, et ootus,

Riiklik lepitaja tegi ettepaneku tõsta õpetajate töötasu alammäära kvalifitseeritud õpetajatele 4,3% ja kvalifikatsioonita pedagoogidele 1,77% ning soovitas alustada osapoolte vahel läbirääkimisi. Haridus- ja Teadusministeerium alustab konsultatsioonidega koolipidajate ja õpetajate esindajatega pikaajalise haridusleppe sõlmimiseks, ent töötasu alammäära erinev tõstmine pole uuel aastal võimalik. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas selgitas, et lepitaja ettepanek eeldaks

Riigikogu alustas tänasel istungil usaldusküsimusega seotud eelnõu arutelu. Eelnõu järgi lõpetatakse välismaalt tagasipöörduja toetuse maksmine ning luuakse erivajadusega inimestele toetatud töötamise teenus riigiteenusena. Valitsuse algatatudja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (295 SE) arutelu jäi istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli ja jätkub

Euroopa Liidu asjade komisjon toetab valimisea langetamist nii Riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas tänasel istungil Eesti seisukohad Euroopa Liidu haridus- ja noorteministrite nõukogu istungiks. Komisjon leiab, et noori tuleks poliitikaloomesse senisest enam kaasata ning seetõttu võiks Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel valimisõigus olla

Eesti Töötukassa uuendab koolituskaardi koostöö põhimõtteid ja avab 20.11.2023 avalduste vastuvõtu koolituskaardi koostööpartneriks saada soovivatele koolitajatele. Ka olemasolevatel partneritel, kes soovivad uutel tingimustel koostööd jätkata, tuleb esitada uus avaldus. 2024. aastal hakkab kehtima uus VV määrus „Tööhõiveprogramm 2024-2029“, mis toob kaasa mitmeid muudatusi tööturukoolituse korralduses. „Töötukassa rahastab edaspidi eelkõige koolitusi,

Eesti on alates taasiseseisvumisest saanud miljardeid eurosid tagastamatut välisabi. Valdav osa toetustest tuleb ELi struktuurivahenditest, lisaks kasutab Eesti Šveitsi ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna saadud toetusi. Toetused lähevad pealmiselt Eesti majanduse, hariduse, taristu ja keskkonna edendamiseks. Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, et arutada taas Euroopa Liidu toetuste

28. septembril kinnitas Vabariigi Valitsus uue tööhõiveprogrammi aastateks 2024-2029, mis annab töötukassal võimaluse osutada järgmisel viiel aastal tööle rakendumise ja tööl püsimise toetamiseks 29 erinevat tööturuteenust- ja -toetust. Suurimad muudatused on seotud tööturukoolituse korraldusega. Muutuste eesmärk on rahastada eelkõige koolitusi, mille läbimisel omandatakse oskused, mis parandavad oluliselt inimese tööalast konkurentsivõimet või toetavad karjääripööret.

Peaminister Kaja Kallas Reformierakonnast tunnistas, et enne augustis toimuvat järgmise aasta eelarve ja riigieelarve strateegia arutelu ei ole võimalik õpetajate palganõudmiste osas streigi mõjul lisaraha lubada. “See ei too juurde lisaraha,” sõnas Kallas valitsuse pressikonverentsil, vastates küsimusele, kas õpetajate reedene hoiatusstreik ja võimalik pikaajaline streik võiksid valitsuse seisukohta muuta. “Kui

Riigikogu liige Tõnis Lukas küsis peaminister Kaja Kallaselt Riigikogu infotunnis, mida teeb valitsus selleks, et õpetajate streik ära hoida. Lukase sõnul pakub valitsus õpetajate palga alammäära tõusuks 1,77 protsenti. Ta toonitas, et õpetajate taotlus palgatõusuks on asjakohane, et tagada järelkasv ja praegused õpetajad otsustaks ses ametis jätkata. Lukas viitas, et

Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) edastas hiljuti kohalikele haridusasutustele teate, väites, et eeloleval reedel kavandatav õpetajate hoiatusstreik ei vasta seadusele. Selle väite on aga ümber lükanud haridustöötajate esindaja Reemo Voltri, nimetades ministeeriumi teavitust eksitavaks ja demagoogiliseks. Ministeeriumi kommunikatsioon koolidele tugines seisukohale, et palga alammäära küsimus ei kvalifitseeru konkreetse töötingimusena, järelikult