Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rääkis, et Eestis on 158 gümnaasiumi, kuid pikas perspektiivis pole võimalik jätkata sellega, kuna juba praegu on gümnaasiumiastmes umbes 100 gümnaasiumi jagu õpilasi.
Kallas tutvustas reedel haridustöötajate liiduga peetud kohtumisel plaani eraldada õpetajate palgatõusuks kaheksa miljonit eurot ministeeriumi enda eelarvest. Siiski märkis ta, et ootus, nagu saaks lisaraha vaid haridusvaldkonnast, pole realistlik, kuna see tooks kaasa teiste valdkondade, nagu kõrgharidus, teadus ja huvitegevus, rahastamise vähenemise.
“Haridusvaldkonna sees oleva raha ümberjagamine ei too juurde uusi ressursse haridusele,” rõhutas Kallas Vikerraadio saates Uudis+.
Kallas selgitas, et haridusvaldkonnale eraldatud eelarvest (2,4 miljardit) moodustab haridus- ja teadusministeeriumi osa 940 miljonit eurot. Ülejäänud summa pärineb omavalitsustelt või rahandusministeeriumi toetustest ning Kallase hinnangul on seal vahendeid, mida saaks suunata õpetajate palkadeks.
Minister viitas Jaak Aaviksoo läbiviidavale analüüsile, mille eesmärk on haridusvaldkonna eelarverevisjon.
Kallas rõhutas, et on vajalik üle vaadata tasakaal õpetajate palga ning haridusse tehtavate infrastruktuuriinvesteeringute vahel. Ta viitas Jaak Aaviksoo analüüsile, mis osutab, et Eesti investeerib hariduse kinnisvarasse kaks korda rohkem kui teised riigid. Seetõttu peab olema parem tasakaal õpetajate palgakasvu ja infrastruktuuriinvesteeringute vahel.
Oluliseks teemaks peetakse ka õpilaste arvu ning Kallas märkis, et gümnaasiumiastmes on suur vajadus õpetajate järele, kuid samal ajal tuleb optimeerida gümnaasiumivõrku, kuna 158 gümnaasiumi pikaajaline säilitamine pole jätkusuutlik, arvestades umbes 100 gümnaasiumi jagu õpilasi.
Samal ajal, kui käib arutelu õpetajate alampalga tõstmise üle, näeb Kallas tuleviku seisukohast olulisemana diferentseerumisfondi tõstmist. See fond on mõeldud erinevateks lisatasudeks või kõrgema palga maksmiseks, mille otsustab kooli pidaja või juht vastavalt olukorrale koolis.
