Euroopa kõrghariduseksperdid tõdesid täna Tallinnas rahvusvahelisel seminaril, et kiired muutused ühiskonnas ja tööturul muudavad ka õppimist ja ameteid ning seetõttu on vaja pidevalt hinnata ja prognoosida, millistele tulevikuoskustele peab haridussüsteemis tähelepanu pöörama. Seminari avas Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal, kes märkis, et iga õppija peaks omandama teadmised ja oskused oma

Aasta õpetaja konkursile esitati 13 kategoorias kokku 1620 kandidaati. Aasta õpetaja konkursi eestvedaja, Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert Maris Raimetsa sõnul on põhjust rõõmustamiseks, sest üles on seatud nii palju kandidaate. „See näitab, et üle Eesti on mitmekülgseid ja säravaid haridustöötajaid, kelle tegevus on silma jäänud kolleegidele, õpilastele ning

Haridus- ja teadusminister saatis 2024/2025. õppeaasta põhikooli ja gümnaasiumi eksamite ning tasemetööde ajakava partneritele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Varasemate õppeaastatega võrreldes toimuvad põhikooli lõpueksamid varem, kuid arvestusega, et eksamite ajad ei kattu põhikoolis ja gümnaasiumis. Minister Kristina Kallase sõnul polnud protsess õppija vaatest loogilises järjekorras – sisseastumiseksamid toimusid varem kui põhikooli lõpueksamid.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutab täna algusega kell 14.30 avalikult Euroopa Liidu algatust, mille eesmärk on suurendada Euroopa rolli usaldusväärse tehisintellekti arendamise vallas. Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Liisa Pakosta sõnul on komisjonil avaliku päevakorrapunkti raames kavas arutada, kuidas toetada Euroopa konkurentsivõimet tehisintellekti valdkonnas ning anda tehisintellekti arendavatele Eesti

Statistikaameti värskete andmete põhjal osales 2023. aastal tasemeõppes või koolitustel 23,2% Eesti 25-64aastastest elanikest, mis on läbi aegade rekordiline tase ning 2,1 protsendipunkti enam kui 2022. aastal.  Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse valdkonna peaekspert Ena Drenkhan märkis, et tegemist on väga hea tulemusega. „Täiskasvanud õppijate hulga suurenemine näitab, et enesetäiendamise võimalused on üha

Tänasel Riigikogu istungil läbis esimese lugemise õpetajate palga alammäära tõstmist võimaldav eelnõu, teise lugemise läbisid muuhulgas Ukraina koolilapsi, õppuseaegset ohuteavitust ning koolituskulude ja Ukraina heaks tehtud annetuste maksustamist puudutavad eelnõud. Vastu võeti üks seadus Vastu võetivalitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Pakistani Islamiriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest

10. aprillini saab esitada aasta õpetaja konkursile tunnustamiseks silmapaistvaid haridustöötajaid ja haridusse panustajaid. Laureaadid kuulutatakse välja 5. oktoobril Jõhvi Kontserdimajas toimuval aasta õpetaja galal. Tänaseks on 13 kategoorias esitatud kokku 353 kandidaati. Aktiivselt on oma piirkonna parimaid esile tõstetud Harjumaalt, Lääne-Virumaalt ja Tartumaalt. Kõige rohkem kandidaate hetkel lasteaiaõpetaja, klassijuhataja, klassiõpetaja

Riigikogu rahanduskomisjon otsustas saata õpetajate palgatõusuga seotud eelnõu täiskogu istungile 3. aprillil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (389 SE) viiakse tänavusse riigieelarvesse kogumahtu muutmata täpsustused, mis on vajalikud õpetajate palga alammäära tõstmiseks 1820 euroni. Selleks suunatakse riigieelarves kohaliku omavalitsuse toetusfondi 9,27 miljonit

Seoses üleminekuga eestikeelsele haridusele saab tänavu kuni augustini Ida-Virumaal palgatoetust 1225 õpetajat, tugispetsialisti ja koolijuhti. Lisaraha makstakse välja ka jaanuari ja veebruari eest. Haridus-ja teadusminister Kristina Kallas allkirjastas palgatoetuse eraldamise käskkirja 12. märtsil.  Palgatoetuse kogusumma on tänavu kaheksa kuu peale 9,14 mln eurot. Palgatoetuse taotlemine ja maksmine jätkub kindlasti ka edaspidi. Lisaks

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus Haridus- ja Teadusministeeriumi poole seoses haridusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga. Eelnõu näeb ette, et tulevikus ei pea õpilane enam tegema põhikooli valikeksamit ja gümnaasiumi koolieksamit kooli lõpetamiseks. Koda on sellisele muudatusele vastu. „Kuigi erinevaid eksameid vaadeldakse tihti arusaamisega, et neid on vaja ainult kooli lõpetamiseks,