Emakeelepäeval, 14. märtsil heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lippu on oodatud heiskama ka kõik teised. Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kella kaheksaks hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb see pimedal ajal valgustada. Emakeelepäev algab lippude lehvides Kadriorus presidendi kantselei ees juba

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on teatanud, et alustab läbirääkimisi omavalitsustega, et arutada alla 100 õpilasega gümnaasiumiastmete sulgemist. Esimesena keskendub ministeerium gümnaasiumidele, kus õpib alla 40 õpilase. Hetkel on Eestis 14 gümnaasiumi, kus õpib alla 40 õpilase. HTM asekantsler Henry Kattago sõnul kutsutaksegi kõigepealt laua taha need omavalitsused, kelle haldusalas sellise

Veebruarist algas kandideerimine Tartu Ülikooli eesti- ja ingliskeelsesse magistriõppesse ning ingliskeelsesse bakalaureuseõppesse. 2024/2025. õppeaastal saab valida 77 magistriõppekava vahel, millest 49 on eesti- ja 28 ingliskeelsed. Esimest korda on kandideerimiseks avatud kaks uut ingliskeelset õppekava: kliiniline farmaatsia ja loovprojektide juhtimine. Võõrkeelseid õppekavasid on esimesel kõrgharidusastmel tänavu kolm. Teist aastat järjest

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab täna toimuval avalikul istungil Riigikontrolli aruannet „Õpetajate vastavus kvalifikatsiooninõuetele ja ainepädevus“. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on arutelu eesmärgiks saada teada, kas Haridus- ja Teadusministeeriumil on olemas õige ja täpne teave õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse ning ainepädevuse kohta. Aruande kokkuvõte ütleb, et õpetajate teadmiste

31. jaanuaril kuulutas Haridus- ja Teadusministeerium “Noorte Heaks Tänu” galal välja 2023. aasta parimad noortevaldkonna töötajad ja valdkonda panustajad. Aasta noorsootöötaja tiitli võitis Valdeku noortekeskuse laste- ja noortetöö juht Evely Pajula. „Aasta noorsootöötaja tiitel on väärikas tunnustus. Oleme Nõmmel selle üle väga uhked, et meil selline kolleeg on. Evely Pajula

Valitsus leppis teisipäeval kokku eraldada 5,7 miljonit eurot lisavahendeid õpetajate palgatõusuks, tõstes sellega õpetajate alampalka 1820 eurole, nagu teatas haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200). Kallas selgitas ERR-ile, et see summa on mõeldud kompromisslahendusena ja on kokku lepitud, kust täpselt need vahendid pärinevad. Kallas kinnitas, et valitsus on otsustanud, millistest eelarveridadest

Rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) kinnitas taas, et 10,8 miljonit eurot, mis on vajalikud õpetajate palgatõusuks, on võimalik leida Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest. Võrklaev osutas, et haridusminister oleks võinud selle summa juba eelmisel nädalal eraldada. “Arvestades Haridus- ja Teadusministeeriumi suuri eelarveülekandeid, oli tehniliselt võimalik juba eelmisel nädalal õpetajate palgatõusuks vajalikud vahendid

Valitsuse liikmed said kabinetinõupidamisel ülevaate riigi investeeringute ja investeeringutoetuste ning välisvahendite rakendamise seisust. Muu hulgas lepiti kokku, et majanduse elavdamiseks peab 2024. aasta augusti lõpuks olema kohustustega kaetud 70 protsenti riigieelarves investeeringuteks plaanitud rahast ja 50 protsenti 2021-27 perioodi struktuurivahendite eelarvest. 2024. aastaks on investeeringuid ja investeeringutoetusi kokku riigis kavandatud

Riigieelarve kontrolli erikomisjon saatis täna pärast munitsipaalkoolide toetuse teemalist avalikku istungit peaministrile kirja, milles palub järgida 2024. aasta riigieelarve seadust ning riigieelarve raamseadust ja juhinduda munitsipaalkoolide pidamiseks antava toetuse jagamisel Riigikontrolli märgukirjast. Hommikusel istungil keskenduti Riigikontrolli märgukirjale, milles mööndakse, et valitsus ning haridus- ja teadusminister ei saa jagada käskkirjaga üldhariduskoolide

Eesti ja Läti parlamentide sõprusrühmad kohtuvad piirilinnas, et arutada kahe riigi vaheliste transpordiühenduse edendamist ning eesti ja läti keele õpet piiriäärsetes koolides. Riigikogu Eesti-Läti parlamendirühma esimehe Peeter Tali sõnul on Eesti ja Läti vaheline koostöö suurel rahvusvahelisel areenil parem kui iial varem. „Seda enam teeb rõõmu, et meil on suur