Thursday , 23 September 2021
P5015f937 0 580x560 1

Tervislik hommikusöök on hea päeva alus

Paljud inimesed teavad küll teoorias, et hommikusöök on olulisim toidukord, mis annab energiat ja eduka stardi kogu päevaks, kuid ometi on palju neid, kes aja- või isupuudusel siiski kodust söömata väljuvad.

Katsume natuke selgitada, miks võiks need väärtuslikud lisaminutid siiski oma hommikus leida. Samuti proovime jagada häid nõuandeid, mida hamba alla pista siis, kui suurt isu tõesti pole.

Hea nipp kõrva taha panekuks on aga see, et tegelikult tasuks päeva alustada hoopis klaasi veega, mis aitab magu äratada. Öösel kulutatud vedelik tuleb taastada ja selleks sobib suurepäraselt klaasitäis sidruniga maitsestatud vett. Toidu kõrvale tarbitavad vedelikud lahjendavad maomahla ning seetõttu võiks hommikuse klaasi vett juua umbes pool tundi enne söömist. Loomulikult on inimesed harjunud pärast ärkamist eine kõrvale võtma ka kohvi või teed ja seda harjumust muuta on keeruline.

Miks on hommikusöök vajalik?

Parim hetk ennast kogu päevaks ette valmistada ja hea energiaga varustada on just hommikusöögi ajal. Ideaalis võiks hommikusöögist saadav energia moodustada pea veerandi kogu päeva menüüst.




Energiat on hommikul vaja eelkõige seetõttu, et öö jooksul on organism ära kasutanud talletunud süsivesikute varud ja vajab täiendust. Pärast ärkamist söödud einega saadav energia stabiliseerib veresuhkrutaseme meie veres, lihastes ja maksas. Jättes hommikusöögi vahele, peab maks hakkama kasutama oma glükoosivarusid, seetõttu langeb aga tuntavalt organismi efektiivsus. Tekivad keskendumishäired, raske on pühenduda õppimisele või tööle.

Saleda joone hoidjad peaksid teadma, et hommikusöögist saadud süsivesikud lähevad kohe aktiivse päeva tarbeks kasutusse ja nii ei ladestu need rasvana. Seega pole mingit mõtet dieeti pidades loobuda päeva esimesest toidukorrast. Korraliku hommikueine sööjad näksivad erinevate uuringute kohaselt päeva jooksul vähem ja suudavad seega paremini ka kaalu kontrolli all hoida.

Ideaalis võikski hommikul tarbida rohkem aeglaselt imenduvaid, n-ö häid süsivesikuid, mis annavad energiat järk-järgult. Aeglased ehk madala glükeemilise indeksiga süsivesikud mõjutavad veresuhkrut vähem ja täiskõhutunne püsib kauem. Täisteratooted ning juur-, puu- ja aedviljad (sealhulgas kaunviljad) on need allikad, kust peaksid oma head süsivesikud kätte saama. Nii oled hästi energiaga varustatud ja veresuhkur ei tõuse samas liiga kiiresti.

Mida teha, kui pole isu?

Palju on neid inimesi, kes kurdavad, et hommikul ajab ainuüksi mõte suurest toidukogusest iiveldama. Tihti haaratakse vaid tass kohvi. Toitumisnõustaja ja Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liikme Pille Õuna sõnul polegi võimalik anda ettekirjutatud juhiseid ja näpunäiteid, kuna inimesed on väga erinevad. „Ühele sobib varajane ärkamine ja sööb korralikult hommikust, teised on hilised ärkajad, kes ei tahagi hommikul süüa. Ja need, kes ei söö, tunnevad end süüdi. Kuid organism on kõigil erinev, elurütm on erinev, elustiil on erinev,“ selgitas Õun, et paaniliselt keegi siiski ei pea muretsema, kui midagi tõesti alla ei lähe.

Kuna organism vajab siiski enda käivitamiseks mingit lisaenergiat, siis pärast klaasitäit sidrunivett tasub neil, kellel hommikuti suurt isu pole, võtta kas või midagi väga väikest või kerget. Üks puuvili või klaas naturaalset mahla annab juba palju juurde. Kui vähegi aega on, siis kerge smuuti on samuti täiesti omal kohal.




Tervislik hommikusöök on kiudainete ja vitamiinirikas puder

Tuntud ja hea hommikusöök on loomulikult puder, mida võib keeta erinevatest, soovitavalt täisterahelvestest nii piima kui ka veega. Eriti mõnusa eine saad, kui segad pudru sekka ka (külmutatud) marju, värskeid puuvilju (näiteks õuna või banaani) ja ka kuivatatud puuvilju (näiteks ploome või aprikoose).

Seda, millist putru eelistama peaks, sõltub juba maitsest, oluline on vaid jälgida, et tegemist oleks täisteraviljast valmistatud roaga. Ka mannaputru saab väga edukalt keeta täisteranisujahust.

„Kõik pudrud on täisväärtuslikud, kus on säilinud täistera head omadused,“ rõhutas Pille Õun. „Kas valmistada piimaga või mitte, sõltub jällegi maitse-eelistustest ja organismi taluvusest. Kui ollakse piimale allergiline, võib kasutada kookospiima või keeta veega,“ selgitas Õun, kes soovitas siiski üldjuhul eelistada veega keedetud rooga.

Vesi sobib pudru keetmiseks paremini, kuna piim ja teravili on sageli esindatud teistel söögikordadel ning nii ei pea organism veel ühe valgu seedimisega tegelema. Maitsestamiseks sobivad lisaks marjadele ja puuviljadele hästi ka mesi ja kaneel. Loomulikult ei pea puder alati just magus olema, vastavalt maitsele võib edukalt teha ka veidi soolakamat.

 

 

„Putrude peale võib lisada jahvatatud seemnesegu seesami-, päevalille, kõrvitsa- ja linaseemnetest, mis annab õiges koguses rasvhappeid organismile, lisaks kiudaineid soolestiku paremaks tööks ning vitamiine ja mineraalaineid,“ lisas Õun.

Kui puder ei maitse ja/või aega ei ole, et seda valmistada, tasuks vaadata erinevaid müslisid, mis on kiudainerikkad ja täidavad hästi kõhtu. Väga edukalt on maitsvat müslit võimalik ka ise kodus teha. Rösti lihtsalt kaerahelbed kergelt või ja pruuni suhkruga, magustajana võid kasutada ka hoopis mett. Lisandiks sobivad erinevad kuivatatud marjad, röstitud pähklid ja seemned. Müsli juurde võib vastavalt maitse-eelistustele võtta lisandiks kas maitsestamata jogurtit või piima.

Hommikusöögihelbeid Pille Õun tarbida ei soovita, seda just nendes reeglina peituva kõrge suhkrusisalduse ja väikese kiudaine sisalduse tõttu. „Hommikusöögihelbed võiks jätta edetabelis viimasele kohale,“ rõhutas ta. Kes on siiski helvestega harjunud ja soovib tervislikumat alternatiivi, võiks kiigata ökopoodidesse, kus leidub näiteks tatra-, maisi- või kinoahelbeid.

Hästi sobib ka võileib

Tervise Arengu Instituudi soovituste kohaselt sobib hommikusöögiks hästi ka võileib, mida võib võtta näiteks pudru kõrvale. Leib võiks olla võimalikult väikese energiasisaldusega, kuid kiudainerikas. Katteks võib kasutada toorjuustu, peale õhuke kerge singiviil, juust, lisaks rohkesti lehtsalatit, tomatit, kurki, maitserohelist.

TAI soovituste kohaselt sobib võileiva katteks ka makra, kuid toitumisnõustaja Pille Õuna arvates on selle toiduaine väärtus veidi kaheldav. „Pigem eelistada naturaalseid toiduaineid, mitte muundatud või keemiliselt töödeldud. Kui soovitakse kala, siis kasutada kala leiva peal, kui soovitakse lihatooteid, siis ikka lihast tehtud, mitte juustu-, liha- ja vorstilaadseid tooteid. Kui keegi soovib süüa makrat, siis võib ju süüa, kuid pidada piiri ja suhtuda sellistesse toodetesse ettevaatusega,“ andis Õun nõu.

Jaga

Vaata ka:

mg 1090

Mailis Reps: Kaotas lapse.

Mailis Reps, kellest viis aastat tagasi võinuks saada president ja kes veel aasta alguses oli …

MERILY TIMMER

NÕID MERILY TIMMERI HOIATUS: Sügisene torm on kohal ja niidab seekord nii mõndagi

Kas te olete märganud kuidas inimesed ümberringi on muutunud täitsa põrgulisteks? Ma ei ütle, et …

covid19 triniti scaled

Avalik pöördumine. Piiramised piiramiste pärast on lubamatud

Kutsume üles loobuma manipuleerivast kommunikatsioonist, asuma avatud infojagamise juurde ja taastama vaba mõttevahetust ka pandeemia …

242414927 10226748618052507 235621359874163395 n scaled

Mees saatis eksnaisele septembri elatisraha karbitäies eurosentides.

Laps käis täna isal külas. Pärast seda leidsin lapse koolikotist isa poolt kaasa pandud väga …