Valitsuse liikmed toetasid kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekut anda Ukrainale seni suurim kogus sõjalist abi, mis sisaldab kaudtule- ja tankitõrjerelvi ning ka laskemoona kokku 113 miljoni euro väärtuses. Eesti sõjaline abi Ukrainale suureneb sellega 370 miljoni euroni ehk veidi enam kui 1 protsendini Eesti sisemajanduse kogutoodangust. „Eestlased teavad oma valusast ajaloost,

Kaitseminister Hanno Pevkur (Reform) ja riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Alar Laneman (EKRE) läksid Nursipalu harjutusvälja laiendamise teemal vaidlema. Alar Lanemani sõnul ei ole EKRE rahul kaitseplaneerimise tempoga. Ta arvas, et kaitseväe juhataja, kindralleitnant Martin Heremi aasta alguses ilmunud kainestav artikkel Venemaa ohust Eestile tuli liiga hilja. „See oleks pidanud tulema kõige hiljem umbes

„Nursipalu laienduse loos põrkuvad seni riigi kohustus edendada Eesti sõjalist kaitset ning omavalitsuste ja kogukonna soov hoida senist elukeskkonda. Nende kahe poole usaldamatuse asemele vajame koostööd, muidu kannatab kogu riigikaitse arusaadavus,“ ütles president Alar Karis pärast kohtumisi Võrus kaitseväe, omavalitsuste ja kogukonna esindajatega. Riigipea ütles, et tal oli valus lugeda

Möödunud ööpäeval registreeriti Politsei- ja Piirivalveametis 86 avaldust ja teadet kuritegudest. Nende hulgas oli 52 varavastast kuritegu, sealhulgas 35 vargust. Lähisuhtevägivalla teateid oli 21. Juhtus 5 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 5 inimest. Juhtimiselt kõrvaldati 10 joobekahtlusega sõidukijuhti. Üle piiri Eestisse tuli 48 Ukraina kodanikku, kellest 24 teatas, et plaanib

Vene välisminister Sergei Lavrov võttis tänasel pressikonverentsil ette Soome presidendi Sauli Niinistö uusaastakõne ning Soome ja Rootsi NATO-otsuse. Lavrov pidas oma iga-aastase pika pressikonverentsi Moskvas, kus temalt küsiti ka Niinistö uusaastakõne kohta. Niinistö ütles uusaastapäeval, et Venemaa tegi oma rünnakus vale hinnangu, kui uskus, et „massiivne oht surub Ukraina kiiresti

Venemaal spekuleeritakse, et president Vladimir Putin võib Leningradi blokaadi murdumise aastapäeval 18. jaanuaril välja kuulutada laiaulatusliku sõja. Kreml aga lükkab kõik ümber. Spekuleeritakse, et Putin võib Leningrandi blokaadi murdumise 80. aastapäeva puhul muuta sümboolselt sõjategevuse staatust. Vene sõjaväekorrespondendid ja uute piirkondade võimuesindajad ei välista, et president kuulutab 18. jaanuaril Peterburis

Venemaa välisminister Sergei Lavrov  võttis tänasel pressikonverentsil südameasjaks vabariigi presidendi Sauli Niinistö uusaastakõne ning Soome ja Rootsi NATO otsuse. Lavrov pidas oma iga-aastase pika pressikonverentsi Moskvas, kus temalt küsiti ka Niinistö uusaastakõne kohta. Niinistö ütles uusaastapäeval, et Venemaa tegi oma rünnakus vale hinnangu, kui uskus, et “massiivne oht surub Ukraina kiiresti põlvili”. – Paratamatult tuleb

Euroopa Parlamendi istungil vastu võetud resolutsioonist okupeeritud Eesti, Läti ja Leedu toetuseks möödus 13. jaanuaril 40 aastat. Euroopa Parlamendi liikme Riho Terrase (Isamaa) ettepanekul valmis resolutsiooni mälestustahvel, mis sai väärilise koha Euroopa Parlamendis. “Soovin tänada kümneid inimesi, kes andsid panuse mälestustahvli välja andmiseks. Euroopa Liit mõistis 40 aastat tagasi hukka

26. septembril 2022 toimus mitu tugevat veealust plahvatust Läänemerel Bornholmi saare lähistel, mis muutsid kasutamiskõlbmatuks gaasitorud Nord Stream 1 ja 2. Taani, Rootsi ja Saksamaa uurivad plahvatuste tagamaid. Sündmuskohalt on leitud lõhkeaine jälgi ning Rootsi on nimetanud rünnakuid jõhkraks sabotaažiks. Süüdlast ei ole lõplikult välja selgitatud. Paljud lääne vaatlejad süüdistavad

Venemaa on teatanud suurtest muudatustest oma relvajõududes aastatel 2023–2026. Tugevdatakse sõjalist kohalolekut Soome piiril.  Venemaa president Vladimir Putin  andis korralduse järgmise kolme aasta jooksul suurendada riigi armee suurust ja tugevdada armee vägesid Soome piiril. Ukrainska Pravda kirjutab, et Venemaa kavatseb oluliselt suurendada oma kohalolekut Soome ja Venemaa piiril. Lisaks plaanib Venemaa tugevdada mereväe, õhuväe