Välisminister Margus Tsahkna esitas täna valitsusele ettepaneku vaadata üle ja jätkata Eesti senise Venemaa-suunalise sanktsioonipoliitikaga. Ettepanekut esitades sõnas Tsahkna, et olukorras, kus Venemaa jätkab oma julma agressiooni Ukrainas ja hübriidtegevust Lääne vastu ning Putini eesmärgid on Ukraina hävitamisel jäänud samaks, on ainuõige otsus jätkata sõja hinna tõstmist Venemaale. „Sanktsioonid peavad kehtima

Ukraina sõjavägi korraldas esimese rünnaku Venemaa territooriumile USA-lt saadud ATACMS-tüüpi ballistiliste rakettidega, sihtides Brjanski oblastis asuvat sõjaväeobjekti, teatas Meduza, viidates Ukraina relvajõudude allikatele. Allika sõnul oli rünnaku sihtmärgiks sõjaväe laskemoonaladu Karatšovi linna lähedal. „Tabamus oli edukas,“ kinnitas ta. Ukraina relvajõudude peastaap lisas, et löök tabas Vene logistikakeskuse arsenali. Rünnak toimus

Välisminister Margus Tsahkna osales täna, 18. novembril Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, kus arutati Venemaa agressiooni Ukraina vastu ja Ukraina jätkuvat igakülgset toetamist ning olukorda Gruusias. ELi välisministrite kohtumine leidis aset ajal, mil Venemaa täiemahulise agressiooni algusest Ukrainas on möödunud 1000 päeva ja Venemaa korraldas Ukraina vastu järjekordse suuremahulise raketirünnaku,

13.–15. novembrini kohtusid Helsingis ja Tallinnas 12 Läänemere ja Põhjamere äärset riiki, et arutada edasisi ühiseid samme Venemaa varilaevastikuga võitlemisel. Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Islandi, Läti, Leedu, Madalmaade, Norra, Poola, Rootsi ja Ühendkuningriigi eksperdid kinnitasid pühendumist ühisele võitlusele ohuga, mida varilaevastik kujutab keskkonnale, meresõiduohutusele ja julgeolekule, eriti kõigis rannikuäärsetes riikides.

Välisminister Margus Tsahkna viibib 13.–14. novembril visiidil Ühendkuningriigis Londonis, kus ta kohtus oma kolleegi David Lammyga, parlamendi alamkoja väliskomisjoni liikmetega ning Euroopa ja Põhja-Ameerika ministri Stephen Doughtyga. Tsahkna sõnas kohtumisel Lammyga, et Eestit ja Ühendkuningriiki seob pikk ajalugu ja tihe kaitsekoostöö. „Ühendkuningriik on NATO Eesti lahingugrupi raamriik ja arutasime, kuidas

Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov oli 13.–14. novembril visiidil Jaapanis, kus ta kohtus välisministeeriumi ja kaitseministeeriumi aseministritega ning peaministribüroo liikmetega. Arutelude keskmes oli ülemaailmne julgeolekuolukord, Venemaa Ukraina-vastase agressiooni vastustamine ning kahepoolse koostöö süvendamine. Kohtumistel välisministeeriumi ja kaitseministeeriumi aseministrite Masataka Okano ja Shingo Miyakega arutati Venemaa jätkuvat sõda Ukraina vastu, Põhja-Korea sõdurite

Edastame välisminister Tsahkna kommentaari Venemaa õhurünnakute kohta Ukrainas ja droonirünnaku kohta Kiievis, milles sai tabamuse kortermaja, kus elab Eesti suursaadik Annely Kolk: „Eile varahommikul Kiievile korraldatud järjekordses rünnakus tabas Venemaa droon kortermaja, kus elab meie suursaadik Ukrainas Annely Kolk. Tema ja ta abikaasa jäid terveks, kuid see rünnak on järjekordne tõestus,

Euroopa Liit valmistub Venemaa potentsiaalseks ohuks, ütles Euroopa Komisjoni kaitse- ja kosmosevoliniku kandidaat, endine Leedu peaminister Andrius Kubilius. Oma sissejuhatavas sõnavõtus märkis Kubilius, et tema ülesanne esimeses kaitsevoliniku ametis on valmistada Euroopa Liit ette “Venemaa agressiooni võimaluseks EL-i liikmesriikide vastu” selle kümnendi lõpuks. Kubilius rõhutas, et kaitsekulutuste pikaajaline alainvesteerimine tuleb

Välisminister Margus Tsahkna viibis täna, 15. oktoobril koos Põhjala-Balti (NB8) välisministritega Moldovas, kus kohtus Moldova peaministri Dorin Receani ning asepeaministri ja välisministri Mihai Popşoiga. Lisaks külastas minister Tsahkna Ungheni linna, kus ta osales koos Rootsi välisministeeriumi poliitikadirektoriga Euroopa Liidu teemalises avalikus arutelus.  Kohtumisel Moldova peaministri Dorin Receaniga rõhutas minister Tsahkna,

Baltimaade ja Poola parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimehed ütlevad ühispöördumises, et Euroopa Liit peab võimalikult kiiresti lõpetama veeldatud maagaasi impordi Venemaalt. „Jätkates veeldatud maagaasi ostmist Venemaalt säilitab Euroopa Liit oma sõltuvuse riigist, mis kasutab energiat hübriidrelvana ja manipuleerimisvahendina; see õõnestab ELi ühtsust ja vähendab avalikkuse usaldust,“ rõhutavad saadikud ning