Maailmamajanduses pole kõige paremad ajad. Viimaste aastate virvarr on jätnud oma jälje. Koroonapiirangutest vabanemine koos erinevate abipakettidega tekitasid väiksemat sorti majandusbuumi, mis tõi omakorda kaasa kiire hinnakasvu. Hinnakasvule andis omakorda hoogu Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas, mis mitmekordistas kiirelt energiahinnad Euroopa turul. Sellele kõigele vaatamata on tööturu olukord püsinud  tugev. Hoogu

Majandus Eesti majanduse kasvu peamisteks tõukejõududeks on jätkuvalt tugev tööjõuturg, kasvav eksport ja tarbijate kindlustunne. Tööjõupuudus on endiselt murettekitav, kuid valitsus on võtnud meetmeid selle leevendamiseks, näiteks suurendades välistööjõu kasutamist. Ekspordi kasvu toetavad nii tarbekaupade kui ka kapitalikaupade väljavedu. Tarbijate kindlustunne on endiselt kõrge, mis on tingitud nii majanduse kasvust

Riigikogus toimus täna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas elab Eesti mets?“ arutelu, mille fookuses oli metsade säästlik majandamine. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhatuse esimees Mikk Marran ütles Riigikogu ees, et Eesti riigimets on seas seisus ja RMK majandab seda säästlikult. „Metsa majandamine on teatavasti säästev siis,

Paljud politsei- ja päästeameti määratud trahvid jäävad tasumata ja aeguvad, kuna inimesed vältivad nende maksmist. Tulevikus muutub see olukord, sest riiklikud nõuded hakkavad kohtutäiturite asemel sissenõudma maksu- ja tolliamet. See aga seab teised võlausaldajad keerukamasse olukorda, kuna riik eelistab enda nõudeid ja nihutab teised võlausaldajad tagaplaanile. Valitsus on otsustanud muuta

Tänapäeva internetiavarustes varitseb mitmeid ohte, millest üks tõsisemaid on netikelmused. Internetipõhised petuskeemid on muutunud üha peenekoelisemaks, mängides osavalt inimeste usalduse, lootuste ja hirmude peal. Oluline on mõista, et igaüks võib saada pettuse ohvriks ning et teadlikkus on esimene samm enesekaitseks. Internetikelmused: Kuidas kaitsta oma digitaalset identiteeti Me elame ajastul, kus

Kliimamuutus Kliimamuutus on juba praegu üks suurimaid väljakutseid, millega maailm silmitsi seisab. 2024. aastal on oodata rohkem äärmuslikke ilmastikusündmusi, nagu põuad, üleujutused ja metsatulekahjud. See võib põhjustada ulatuslikku kahju varadele ja inimestele ning tõsta rändesurvet. Kliimamuutuste mõju on juba tunda paljudes maailma paikades. Näiteks on põua tõttu kannatanud miljonid inimesed

Riigikogu infotunnis vastas regionaalminister Madis Kallas parlamendiliikmeteküsimustele, mis käsitlesid koolivõrku ja omavalitsuste toimetulekut. Riigikogu liikme Tõnis Lukase küsimus puudutas koolivõrku. Ta soovis teada, mida tehakse selleks, et tagada võrdsus hariduse kättesaadavuse osas maakohtades ja kuidas rahaliselt maakoole toetatakse, et nad ei peaks mõtlema sulgemise peale. Kallas vastas Lukase küsimusele, et

Euroopa majanduse hoogu on sel aastal pidurdanud elukalliduse tõus, nõrk välisnõudlus ja rahapoliitilised pinged. Kuigi majandusaktiivsus peaks edaspidi järk-järgult taastuma, kasvab ELi SKP Euroopa Komisjoni sügisprognoosi kohaselt suvel ennustatust aeglasemalt. Inflatsioon langes euroalal oktoobris hinnanguliselt kahe aasta madalaimale tasemele ja peaks prognoosiperioodil jätkuvalt langema. Majanduskasv on aeglustunud, kuid endiselt on

Tallinna linn soovib järgmisel aastal tõsta klassijuhataja ülesannete täitmise tasu 200 euroni, praegu on selle määraks põhikoolis 130 eurot ja gümnaasiumis 100 eurot kuus. Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on lähtuvalt riigi antud lubadusest ja kevadel valitsuserakondade sõlmitud koalitsioonileppest tekkinud kõigil õpetajatel igati õigustatud ootus palgatõusuks. „Nii seadsid koalitsioonipartnerid eesmärgiks suurendada nelja aastaga

Venemaa sõda Ukrainas jätkub ja humanitaarolukord riigis on endiselt raske. Talve saabumine muudab selle veelgi keerulisemaks. Seetõttu eraldab komisjon täiendavad 110 miljonit eurot humanitaarabi, millest 100 miljonit läheb humanitaaroperatsioonideks Ukrainas ja 10 miljonit Ukraina sõjapõgenike ja neid vastuvõtvate kogukondade toetamiseks Moldovas. Abi võimaldab ELi humanitaarpartneritel pakkuda olulisi teenuseid, nagu rahalist