euroopa liit

Euroopa Komisjoni sügisene majandusprognoos lubab tagasihoidlikku taastumist

Euroopa majanduse hoogu on sel aastal pidurdanud elukalliduse tõus, nõrk välisnõudlus ja rahapoliitilised pinged. Kuigi majandusaktiivsus peaks edaspidi järk-järgult taastuma, kasvab ELi SKP Euroopa Komisjoni sügisprognoosi kohaselt suvel ennustatust aeglasemalt. Inflatsioon langes euroalal oktoobris hinnanguliselt kahe aasta madalaimale tasemele ja peaks prognoosiperioodil jätkuvalt langema.
Majanduskasv on aeglustunud, kuid endiselt on oodata majanduse elavnemist

Pärast suurt kasvu kogu 2022. aasta jooksul reaalne SKP aasta lõpu poole vähenes ja kasvas 2023. aasta esimeses kolmes kvartalis minimaalselt. Aeglustuv, kuid jätkuvalt kõrge inflatsioon ja karmim rahapoliitika koos madala välisnõudlusega mõjusid eeldatust raskemini. Viimased majandusnäitajad ja oktoobrikuu ka käesoleva aasta neljandas kvartalis. Kokkuvõttes hinnatakse sügisprognoosis 2023. aasta SKP kasvuks nii ELis kui ka euroalal 0,6 %, mis on 0,2 protsendipunkti vähem kui komisjon suvel prognoosis.

Edasi peaks majandustegevus järk-järgult hoogustuma, kuna tarbimine taastub tänu endiselt tugevale tööturule, püsivale palgakasvule ja inflatsiooni jätkuvale aeglustumisele. Hoolimata rangemast rahapoliitikast peaksid investeeringud suurenema, arvestades ettevõtete üldiselt tugevat bilansiolukorda ning taaste- ja vastupidavusrahastu toetust. Hinnangute kohaselt peaks ELi SKP kasv 2024. aastal jõudma 1,3 %-ni. See on suvise prognoosiga võrreldes siiski 0,1 protsendipunkti vähem. Euroalal on SKP kasv eeldatavasti veidi väiksem (1,2 %). 2025. aastal peaks majanduskasv kahaneva inflatsiooni ja rahapoliitiliste meetmete suhtelise leevenemise tingimustes suurenema 1,7 %-ni ELis ja 1,6 %-ni euroalas.

Eesti reaalne SKP komisjoni hinnangul langeb sel aastal 2,6% eratarbimise ja ekspordi languse ning investeeringute järsu vähenemise tõttu. 2024. aastal peaks SKP pöörama kasvule (1,9%) tänu inflatsiooni vaibumisele ja palgakasvule, mis suurendab majapidamiste tulu ja tarbimist. Vaikselt peaksid hakkama suurenema ka investeeringud ja eksport. 2025. aastal SKP kasv eeldatavasti kiireneb 2,7%-ni.

Inflatsioon on langenud viimase kahe aasta madalaimale tasemele

Inflatsioon on jätkuvalt langustrendis. Hinnanguliselt vähenes see oktoobris euroalal 2,9 %-ni, võrreldes aastataguse haripunktiga 10,6 %. See on madalaim tase alates 2021. aasta juulist.

Inflatsioon peaks jätkuvalt aeglustuma, kuigi mõõdukamas tempos. Euroala koguinflatsioon peaks 2023. aasta 5,6 %-lt langema 2024. aastal 3,2 %-ni ja 2025. aastal 2,2 %-ni. ELi koguinflatsiooni puhul on samad näitajad eeldatavasti vastavalt 6,5 % (2023), 3,5 % (2024) ja 2,4 % (2025).

Eestis jääb inflatsioon selle aasta keskmisena siiski veel kõrgeks, 9,4% juurde. Järgmisel aastal oodatakse selle aeglustumist 3,5% juurde ja 2025. aastal 2,7%-ni.

Tööturg peab vastu

Majanduskasvu aeglustumisest hoolimata oli ELi tööturg 2023. aasta esimesel poolel endiselt tugev. Teises kvartalis saavutasid tööjõus osalemise ja tööhõive määrad ELis kõigi aegade kõrgeima taseme ning septembris oli töötuse määr endiselt 6% tööjõust, mis on rekordilähedaselt madal.

Kuigi värskeimad uuringuandmed viitavad mõningasele jahtumisele ja mõnes liikmesriigis on töötuse määr veidi suurenenud, jääb tööturg prognoosiperioodil vastupidavaks. Tööhõive kasv peaks ELis sel aastal olema 1,0 %, enne kui see väheneb 0,4 %-le nii 2024. kui ka 2025. aastal. ELi töötuse määr jääb 2023. ja 2024. aastal eeldatavasti 6,0 % tasemele ning langeb 2025. aastaks 5,9 %-ni. Järgmisel aastal peaksid reaalpalgad tänu jätkuvale nominaalpalga kasvule ja langevale inflatsioonile muutuma positiivseks.

Eestis on tööturg olnu üsna vastupidav, kuigi viimasel ajal on tööpuudus siiski kasvanud, jõudes augustiks 7,6%-ni. Edasiseks prognoositakse hõivatuse kasvu pidurdumist ehituses, töötlevas tööstuses ja jaekaubanduses, tööhõive kasv peaks jätkuma teenuste sektoris.

Eelarvetoetuste järkjärgulise kaotamise tõttu väheneb valitsemissektori eelarvepuudujääk

Pandeemiaga seotud ajutiste meetmete järkjärguline kaotamine, erainvesteeringutoetuste vähendamine ja energiameetmete väiksem netomõju eelarvele leevendavad eeldatavasti ebasoodsast majanduskeskkonnast ja kasvanud intressikuludest tulenevat survet eelarvetasakaalule. Seega peaks ELi valitsemissektori eelarvepuudujääk 2023. aastal veidi vähenema, jõudes 3,2 %-ni SKPst. Aastal 2024 peaks see jõudma 2,8 %-ni SKPst ja 2025. aastal 2,7 %-ni. Vähenemine on peamiselt tingitud energiameetmete märkimisväärsest vähendamisest järgmisel aastal ja nende järkjärgulisest lõpetamisest 2025. aastal.

Eesti valitsussektori eelarvepuudujäägiks prognoosib komisjon järgmisel aastal 2,4% SKPst, 2025. aastal peaks aga puudujääk jälle pisut suurenema 3,6% juurde. Selle põhjus on muudatused üksikisiku tulumaksus ja hetkel veel ebaselgus kompensatsioonimeetmete osas. Eesti riigivõlg suureneb aastaks 2025 eeldatavasti 23,2%-ni SKPst.

Geopoliitilised pinged suurendavad riske ja ebakindlust

Venemaa pikaajalise agressioonisõja ja Lähis-Idas puhkenud konflikti tõttu on viimastel kuudel suurenenud ebakindlus ja majandusväljavaadetega seotud ohud. Seni on Lähis-Ida pingete mõju energiaturgudele olnud piiratud, kuid endiselt valitseb oht, et energiavarustuses võib ette tulla häireid, millel on märkimisväärne mõju energiahindadele, ülemaailmsele toodangule ja üldisele hinnatasemele. Ohud võivad olla seotud ka ELi peamiste kaubanduspartnerite, eelkõige Hiina majandusarenguga.

Samuti võib karmima rahapoliitika ülekanduv mõju majandustegevusele olla pikaaegsem ja suurem, kui käesolevas prognoosis eeldatakse, kuna ettevõtete, kodumajapidamiste ja valitsemissektori rahaliste vahendite kohandamine kõrge intressimääraga võib osutuda arvatust keerulisemaks. Äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu kuumalained, tulekahjud, põuad ja üleujutused, mis on puhkenud kogu Euroopas ja mujal maailmas ning mille sagedus ja ulatus pidevalt kasvavad, illustreerivad dramaatiliselt tagajärgi, mida kliimamuutused võivad kaasa tuua mitte ainult keskkonnale ja inimestele, vaid ka majandusele.

Uued kandidaatriigid esimest korda luubi all

Sügisene majandusprognoos hõlmab esimest korda Bosniat ja Hertsegoviinat, Moldovat ja Ukrainat, kellele Euroopa Ülemkogu andis eelmisel aastal ELi kandidaatriigi staatuse. Ukraina majandus on 2023. aastal näidanud märkimisväärset vastupanuvõimet. Prognoosi kohaselt kasvab see 2023. aastal 4,8, 2024. aastal 3,7 % ja 2025. aastal 6,1 %, olles Venemaa täiemahulise sissetungi järel 2022. aastal järsult 29 % kukkunud. Kiiret taastumist on võimaldanud erakorralised saagikoristused ja valitsuse ergutusmeetmeted, mis omakorda tuginevad rahvusvaheliste partnerite püsivale toetusele ning ametiasutuste pingutustele tagada makromajanduslik finantsstabiilsus.

Prognoos põhineb tehnilistel eeldustel vahetuskursside, intressimäärade ja kaubahindade kohta 25. oktoobri seisuga. Kõigi muude sisendandmete puhul võetakse prognoosis arvesse kuni 31. oktoobrini (kaasa arvatud) saadud teavet. Euroopa Komisjon avaldab aastas kaks põhjalikku prognoosi (kevadel ja sügisel) ning kaks vaheprognoosi (talvel ja suvel). Põhjalikud prognoosid hõlmavad mitmesuguseid majandusnäitajaid kõigi ELi liikmesriikide, kandidaatriikide, EFTA riikide ning teiste suuremate arenenud ja tärkava turumajandusega riikide kohta.

Vaata ka:

25

OLULINE: Ilmateenistus väljastas esmaspäevaks kogu Eestile esimese taseme hoiatuse

Eesti hoiatused 17.06 päeval sajab mitmel pool äikesevihma, kohati on sadu tugev, võimalik ka rahe

Ukraina

Peaminister Ukraina rahutippkohtumisel: õiglase ja kestva rahu tagab Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse täielik taastamine

Peaminister Kaja Kallas rõhutas eile ja täna Šveitsis Bürgenstockis toimunud Ukraina rahutippkohtumisel, et president Volodõmõr