Valitsust koroonakriisi asjus nõustav teadusnõukogu liige, professor Irja Lutsar ütles intervjuus ERR-ile, et kuigi maskide kandmise tõhususe taga on väga nõrk teaduspõhisus, soovitab ta seda teha.     Riigihalduse minister Jaak Aab on teinud valitsuse ettepanekuid eriolukorra lõpuni nõue, et avalikes kinnistes ruumides tuleb kanda näomaski. Ja see kajastub ka

  Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas esimesele lugemisele saata eelnõu, mis hõlbustab tänavusest lisaeelarvest tervishoiutöötajatele lisatasude maksmist ning eelnõu, millega muudetakse tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks vajalike andmete vahetus riiklike registrite vahel efektiivsemaks.     Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka selgitas, et kriisi ajal on suur osa tervishoiutöötajaist lisaks oma tavapärasele tööle pühendunud COVID-19 ennetamisele

Mitmed Euroopa riigid nõuavad välisturistidelt isolatsiooninõudest mööda saamiseks koroona läbipõdemist kinnitavat arstitõendit. Eesti arstid aga selliseid tõendeid ei väljasta, kirjutab ERR.     Kuni Euroopas ühtset tõendit olemas ei ole, toimetab iga riik oma parema äranägemise järgi. Nii on Euroopas mitmeid riike, näiteks Läti, mis nõuavad praegu piiril kas koroonatesti negatiivset

Koroonaviiruse leviku tõttu soovitab välisministeerium vältimatu vajaduseta hoiduda rahvusvahelisest reisimisest.     Koroonaviiruse uute tüvede leviku ja sellest tingitud muutuva olukorra tõttu kehtestavad riigid lühikese etteteatamisega haiguse levikut takistavaid meetmeid (sh liikumispiiranguid, muudetakse piiriületuse tingimusi, testide ja testimiste nõudeid). Meetmete kiire kehtestamise tõttu võivad ootamatult muutuda nii reisimise võimalused kui

Eesti inimesed mõistavad, et riigis on koroonaviiruse laialdase leviku tõttu olukord kriitiline. 80% inimestest toetab viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmeid ja 55% pooldab veelgi rangemaid meetmeid, selgub Riigikantselei tellimusel märtsi alguses Turu-uuringute AS-i tehtud Eesti elanike küsitlusest.     „Ohutunne on juba veebruari algusest alates pidevalt kasvanud. Kui kuu alguses

Tänahommikuse seisuga on Eestis vähemalt ühe vaktsiinidoosiga end COVID-19 vastu kaitsnud 166 163 inimest, mõlemad vaktsiinidoosid on saanud 57 003 inimest. Kokku on vaktsineerimisi tehtud 223 166 korral. Üle 80-aastastest on praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 36%, kõigist üle 70-aastastest 29%.     „Sel nädalal jätkus peamiselt riskirühma kuuluvate inimeste

Paljudes vanusegruppides on nakatumine pidurdunud. Viimase kahe nädalaga on kiiresti kasvanud aga nakatunud laste hulk: väikelaste (0–4 aastat) seas 102% ja 5–9aastaste seas 31%. Riigiinfo telefoni 1247 vabatahtlike sõnul on suurem nakatumine toonud kaasa, et vanemad helistavad ja küsivad, mida teha, kui õpetaja lubab last lasteaeda või kooli viia ainult

Inimlik lahendus või mõne meelest ülemäärane liigutus? Möödunud pühapäeval kontrollisime Moostes üht autojuhti ning selgus, et ta on alkoholi tarvitanud. Joove oli väike, kuid nõudis väärteomenetluse läbiviimist. Vestluses autojuhiga ilmnes, et ta oli teel perearsti juurde saamaks vaktsiinisüsti koroonaviiruse vastu. Minemata jätmine tähendanuks, et riskirühma kuuluv mees jääb ohtliku viiruse

Sel korral jagas kogemusi perearst Piret Rospu. Ta sõnas, et temale tundub, et koduseid “meditsiinieksperte” on võrreldes eelmise kevadega jäänud vähemaks. Samal ajal nentis ta, et arstid on oma vaimse tervise huvides aktiivseid vandenõuteoreetikuid ise blokeerima hakanud, et keskenduda oma tööle ning mitte lasta end mõjutada halvustavatest kommentaaridest.   See

Nakatumiskordaja R on Eestis langenud küll 1,05 peale, kuid terviseameti peadirektori Üllar Lanno sõnul pole see tase piisav. Lanno ütles, et kui maikuuks kordaja 0,85 juurde ei lange, siis ei saa inimesed ka tavapärase elu juurde naasma hakata.   Lanno selgitas, et on oluline nakatumiskordaja alla saada, vastasel juhul jääb