“Eesti meditsiinis on haiglad jaotatud otsekui kastidesse ja see pidurdab arengut,” räägib Ida-Tallinna keskhaigla juht Ralf Allikvee (68). “On olemas regionaalhaiglad, kus võib teha kõike ja siis keskhaiglad, mille õigused on palju väiksemad. Tipus tohivad olla ainult Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tartu ülikooli kliinikum.” loodav Tallinna suurhaigla peaks olukorda muutma.  

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.04 tehtud korraldusele (PDF) hakkavad Leedust, Lätist, Soomest ja Ühendkuningriigist Eestisse reisimisele kehtima samad nõuded nagu mujalt Euroopa riikidest tulles. See tähendab, et alates 5. aprillist rakendub nimetatud riikidest saabudes liikumisvabaduse piirang juhul, kui nakatumisnäitaja nendes riikides on üle 150. Liikumisvabaduse piirangut on võimalik lühendada kahe testiga. Liikumisvabaduse piirangust ja

  Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.04 tehtud korraldusele hakkavad Leedust, Lätist, Soomest ja Ühendkuningriigist Eestisse reisimisele kehtima samad nõuded nagu mujalt Euroopa riikidest tulles. See tähendab, et alates 5. aprillist rakendub nimetatud riikidest saabudes liikumisvabaduse piirang juhul, kui nakatumisnäitaja nendes riikides on üle 150. Liikumisvabaduse piirangut on võimalik lühendada kahe testiga.

Koroona kohta libainfot levitava portaali Telegram juht Hando Tõnumaa helistas läbi hulga perearstikeskuseid ning tõestas edukalt juba teadaolevat – gripiviirus ei ole sama nagu koroonaviirus.   Tõnumaa video tekkis Facebooki esmaspäeval ning seda on vaadatud ligi 85 tuhat korda, jagatud üle 5700 korra ning kommenteeritud üle saja korra. Video on

Sel sügisel vaktsineeritakse riigi kulul gripi vastu kolmandik pensionäridest ja kui palju mullu tikutulena tagaotsitavat gripivaktsiini tööl käijatele jagub, selgub sügisel. Nõudlus gripivaktsiini järele on kogu maailmas tõusnud, kuid Eesti perearstid vaktsiini ette tellima ei kipu.     Kui mullu tellis riik 8700 doosi gripivaktsiini hooldekodu elanike vaktsineerimiseks, siis tänavu

Täna lõunase seisuga on Eestis vähemalt ühe doosiga COVID-19 vastu vaktsineeritud 200 559 inimest, kellest 62 782 inimesel on vaktsineerimiskuur lõpetatud. Kokku on tehtud enam kui 263 000 kaitsesüsti. Eelolevatel nädalatel keskendutakse üle 65-aastaste ja COVID-19 riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimisele.     „Nii sel kui järgmistel nädalatel keskendume jätkuvalt ennekõike

Patsiendiportaalis digilugu.ee saab nüüd igaüks kontrollida enda kuulumist COVID-19 riskirühma. Infot kuvatakse nii juba vaktsineeritud kui ka vaktsineerimise aega broneerida soovivale inimesele.   „Uus lahendus võimaldab inimesel näha, kas ta on arvatud COVID-19 riskirühma,“ selgitas lahenduse loonud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktor Katrin Reinhold. Riskirühma info kuvamise võimalus ei tähenda samas, et

Koroonavaktsiinidega tehti Eestis esimese kolme kuu jooksul ehk 27. detsembrist kuni 29. märtsi hommikuni 255 219 kaitsesüsti ja kokku esitati sel perioodil 2959 kõrvaltoime teatist, mis on 1,16 protsenti kasutatud vaktsiinidoosidest. Teise doosiga vaktsineeritutest on haigestunud vaid 0,1%.     Kõigist kaitsesüstidest 155 023 doosi tehti Pfizer/BioNTechi, 13 902 Moderna ning

Viljandi haigla ootab sel laupäeval, 3. aprilli eakaid haiglasse COVID-19 vastu vaktsineerima. Soovijad saavad registreerida end 31. märtsi hommikust nii digiregistratuuris kui ka telefoni teel.     Haigla teatel on vatsineerimise sihtrühm aastal 1956 ja varem sündinud inimesed ning aastal 1961 ja varem sündinud riskirühma diagnoosidega patsiendid. Riskirühma kuulumist saab kontrollida

COVID-19 haiguse läbipõdenud inimestel on sisuliselt võimatu enamusse Euroopa riikidesse reisida, kui sihtriik nõuab negatiivset koroonatesti tulemust, tunnistas välisministeeriumi kõrge ametnik.     “Praegu saab võtta perearsti tõendi või teha antikehade tõend, mis näitab, et inimene on haiguse läbi põdenud ja saanud antikehad, see tõend inglise keelde panna ja püüda