Venemaa võib Ukrainat lähipäevil või -nädalatel rünnata, kuid võib otsustada ka diplomaatilise käigu kasuks, ütles Valge Maja julgeolekunõunik Jake Sullivan. Rünnak Ukraina vastu võib tähendada Donbassi annekteerimist, küberrünnakuid või laiaulatuslikku sissetungi Ukrainasse, ütles Sullivan NBC uudistele. USA meedia väitel on Venemaa koondanud umbes 70 protsenti vajaminevast võimekusest Ukraina piirile. Venemaa

Selle kahe päeva jooksul kukub ka Ukraina valitsus ning rünnak toob kaasa humanitaarkriisi koos 5 miljoni põgenikuga, vahendab Washington Post. USA luure analüüsi põhjal on diplomaatilised võimalused konflikti ärahoidmieks väga väiksed. Ühe allika väitel mitu korda vägesid teise riigi piiri äärde ei viida, ja seda kaks korda järjest. Venemaa korraldab

Vene telekanalid Putinit ei näidanud, aga NBC ülekandest on näha, kuidas president Vladimir Putin jäi Pekingi olümpia avatseremoonial magama. Putin lasi silma looja ajal, mil tribüünide eest möödusid Ukraina sportlased. Venemaa ametlikku delegatsiooni olümpial pole seoses dopingu tarvitamisega. Vene sportlased võistlevad Pekingis „Venemaa olümpiakomitee” nime all. Nad ei saa aga

Venemaa suurendas esmaspäeval vahepeal miinimumi kärbitud gaasitransiiti läbi Ukraina Euroopasse ja gaasi hind langes. Samuti vähendab nõudlust leebe ilm, Euroopasse jõuab üha ka rohkem veeldatud maagaasi. Euroopa gaasibörsi TTF-i tulevikutehingute hind langes esmaspäeval 9,1 protsendi võrra, jõudes 75,3 euroni megavatt-tunni kohta. Vene gaasitarned Slovakkiasse läbi Ukraina piiril asuva Velke Kapusany

Täna, 1. veebruaril välisministeeriumis esitletud Juri Levada keskuse arvamusuuringust „Eesti ja Eesti ühiskond venemaalaste silmade läbi aastatel 2018–2021“ tulemustest selgus, et üldiselt suhtub enamus venemaalastest Eestisse hästi. Juri Levada keskus, mis on Venemaal tegutsev sõltumatu mittetulunduslik uurimisasutus, küsitles välisministeeriumi tellimusel tehtud uuringuks Venemaal 1634 täiskasvanut ning uuris nende üldist suhtumist

Eesti välisministeerium kutsus täna, 31. jaanuaril välja Venemaa Föderatsiooni ajutise asjuri, et avaldada protesti ja anda üle noot laupäeval, 29. jaanuaril toimunud Eesti õhupiiri rikkumise kohta. Eesti leiab, et tegemist on väga kahetsusväärse ja tõsise vahejuhtumiga, eriti silmas pidades, et selliseid rikkumisi on toimunud korduvalt.

Euroopa Parlamendis tutvustati kolmapäeval teadusuuringut, milles analüüsiti Venemaa valeinformatsiooni levitamist Euroopa Liidus koroonakriisi ajal. Autorite sõnul oli valeinfo eesmärk lõhkuda Euroopa Liidu ühtsust ja levitada umbusuku näiteks koroonavaktsiinidesse. Kaks aastat kestnud koroonakriisi vältel on Venemaa aktiivselt levitanud Euroopa Liidu suunal valesid. Ekspertide hinnangul on see üks põhjuseid, miks mõnes liikmesriigis

Peaminister Kaja Kallas arutas telefonivestluses Poola peaminister Mateusz Morawieckiga, kuidas seista vastu Venemaa suurenenud sõjalisele aktiivsusele ja tagada julgeolekut regioonis. Kallas märkis, et Venemaa on meelitanud meid oma niinimetatud ettepanekutega läbirääkimiste lõksu. „Me ei tohi astuda Venemaa seatud lõksu, mille eesmärgiks on lõhkuda Euroopa senine julgeolekukorraldus ja meelitada liitlasi järeleandmisi

Vene välisminister Sergei Lavrov kordas reedel NATO-le esitatud julgeolekuteemalisi nõudmisi ning ähvardas Venemaa vastusammudega, kui Moskva ei saa Läänelt oma ettepanekutele rahuldavat vastust. Moskva hinnangul võivad lääneriigid kasutada Ukraina ümber tõusnud pingeid selleks, et suurendada oma relvajõudusid Venemaa piiride lähistel, rääkis Lavrov oma iga-aastasel pressikonverentsil. Venemaa soovib Euroopa julgeoleku teemal

Soomes kujunes välja omapärane olukord, kus ühe maakonna kohus vabastas koroonatestist keeldunud piiriületaja süüst, teise maakonna kohus aga mõistis testist keeldunud piiriületaja süüdi. Põhja-Karjala kohus vabastas Venemaalt saabunud ja testist keeldunud naise süüst, kuna tervisekontrolli määratlus oli segane. Lõuna-Karjala kohus aga mõistis teise samamoodi Soome tulnud naise kuriteos süüdi, vahendab