Valitsuse liikmed mõistsid hukka Venemaa presidendi Vladimir Putini otsuse tunnustada Donetski ja Luganski separatistlikke nn rahvavabariike ja piirkonda täiendavate väeüksuste viimise. See on rahvusvahelise õiguse jäme rikkumine, mis suurendab laiaulatusliku sõjategevuse puhkemise võimalust ja on ohuks kogu Euroopa julgeolekule. „Eesti valitsuse liikmed mõistavad üheselt hukka Donetski ja Luganski separatistlike rahvavabariikide

Venemaa president Vladimir Putin teatas esmaspäeva õhtul, et Venemaa tunnustas Ida-Ukraina separatistlikke nn Donetski ja Luganski rahvavabariike iseseisvana. Veidi hiljem allkirjastas Putin korralduse alustada seal “rahuvalve missiooni”. Putin ütles telepöördumises, et nn rahvavabariike tuleks tunnustada nii kiiresti kui võimalik ning kutsus üles parlamenti tema otsust kiiresti toetama. Hilisõhtul allkirjastas Putin

Venemaa tõmbas puruks Minski kokkulepped. See näitab, et Moskva eesmärk on konflikti süvendada, mitte lahendada. President Putini otsus tunnustada Donetski ja Luganski separatistlikke piirkondi riikidena on rahvusvahelise õiguse ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse jõhker ja õigustamatu jalge alla tallamine. Eesti ei tunnista seda kunagi. Viimaste kuude julgeolekukriis on jälle selgelt näidanud,

Soome välisminister Pekka Haavisto ütles, et Soome valmistub Venemaa rünnakuks Ukrainas, kuigi Soomel pole veel endal konkreetset infot rünnakuplaanide kohta. Samas usaldatakse USA luureandmeid, mille kohaselt algab rünnak lähipäevil. Haavisto ütles, et kui rünnak toimub, siis vaadatakse koos teiste Euroopa Liidu riikidega, kuidas käituda ja milline on reaktsioon, vahendab Helsingin

Venemaa võib järgmise paari päeva jooksul Ukrainasse sisse tungida ning sihikul võib olla ka 2,8 miljoni elanikuga pealinn Kiiev, ütles USA president Joe Biden Valges Majas peetud kõnes. “Usume, et nad ründavad Ukraina pealinna Kiievit, kus elab 2,8 miljonit süütut inimest. Me ei räägi Venemaa plaanidest valjult ja korduvalt sellepärast,

Veebruari alguses suletud uste taga USA rahvasaadikutele antud ettekandes lausus USA relvajõudude ühendatud kindralstaabi ülem kindral Mark Milley, et juhul kui Venemaa peaks otsustama oma vägedega Ukrainasse tungida, suudaks Moskva vallutada Kiievi 72 tunniga. Salajane briifing toimus 2. ja 3. veebruaril. Selle käigus arutatu lekitati välja USA uudistekanalile FOX News

Venemaa teatas neljapäeval vastuses USA-le, et Ukraina kriisi lahenemise eeltingimus on relvatarnete lõpetamine Ukrainale. Samuti nõuab Moskva kõigi USA vägede väljaviimist Kesk- ja Ida-Euroopast. Venemaa välisministeerium andis neljapäeval üle Moskva vastused Washingtoni julgeolekuettepanekutele. Venemaa süüdistab Washingtonile saadetud kirjas USA-d oma põhiliste julgeolekunõuete eiramises. Venemaa teatas, et nõuab kõigi USA vägede

Ukraina väejuht Vlad ütles intervjuus Soome väljaandele Iltalehti, et Venemaale ainult Ukrainast ei piisa. Kui Venemaa okupeerib Ukraina, siis järgnevad sellele teised riigid nagu Kasahstan, Balti riigid, Poola ja Soome. Seetõttu peaks Lääneriigid seisma Ukraina eest ja olema vastu Venemaa agressioonile. Vlad on juhtinud väeosade tegevust Ukraina idaosas. Ta on olnud

Täiendus 16.02 kell 18.30 Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt ütles, et Venemaa teateid Ukraina kohta ei tasu tõe pähe võtta, pigem on Vene vägesid Ukraina piiri äärde juurde toodud. “Kui viimase ajani toodi vägesid suurtesse laagritesse, mis olid satelliitidelt hästi näha, siis nädalavahetusel hakkas tulema infot selle kohta, et

Venemaa president Vladimir Putin etendas eile teisipäeva, 15. veebruari õhtul suurt rahuarmastajat, kui teatas, et on algusest peale olnud Ukraina sõja vastu. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov aga soovitas kõigil ukrainlastel panna tänaseks kellad helisema, sest Lääs oli väitnud, et hiljemalt täna hommikul algab sõda. Putin teatas oma sõjavastasusest mõned tunnid