Välisminister Eva-Maria Liimets oli eile, 25. veebruaril Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite erakorralisel kohtumisel, kus kiideti heaks Venemaa ja Valgevene vastased sanktsioonipaketid ning toimus videokohtumine Ukraina välisministri Dmõtro Kulebaga. „Ukrainat rünnates ründab Venemaa mitte ainult vaba riiki ja rahvast, vaid ka tervet Euroopat, meie rahu ja meile olulisi demokraatlikke väärtusi. Euroopa

Euroopa Ringhäälingute Liit teatas, et Venemaa ei saa tänavu osaleda Eurovisiooni lauluvõistlusel. EBU teatel põhineb otsus Eurovisiooni reeglitel ja organisatsiooni väärtustel. Ukrainas toimuva sõja valguses annaks Venemaa võistlusel osalemine üritusele halva maine, teatas EBU. Organsiatsioon konsulteeris enne otsuse langetamist oma liikmetega. Nii Eesti kui ka Soome teatasid täna, et loobuvad

Venemaa tehnilise järelevalveamet Roskomnadzor teatas reedel, et piirab riigis USA sotsiaalmeediahiiglase Facebook teenuste kasutamist. Moskva väidab, et Facebook tegeleb tsensuuriga. Facebook kehtestas neljapäeval Venemaa uudisteagentuurile RIA Novost 90-päevase piirangu, mis oli seotud valeinfo levitamisega. Moskva väidab, et need piirangud rikuvad informatsiooni vaba liikumise põhimõtteid. Roskomnadzor väitis samuti , et välismaised

Euroopa Liit on leppinud kokku tugevates sanktsioonides, mille eesmärk on tekitada tõsiseid tagajärgi Venemaa (RU) majandusele ja riigifirmadele, isoleerida RU finantssüsteem ja piirata RU juurdepääsu tipptehnoloogiale. Donetski ja Luganski oblastite okupeerimise järel kehtestati uus sanktsioonirežiim, millega seatakse nendele aladele ulatuslik kaubandusblokaad. Lisaks on külmutatud pea 500 UA rünnaku eest vastutava

Kiiev langes reede varahommikul alates kella neljast Venemaa uue raketirünnaku alla, tabamusi on saanud elurajoonid. Ukraina siseministri nõunik Anton Geraštšenko teatas, et reede varahommikul tabasid pealinna Kiievit raketid. “Löögid Kiievile tiib- või ballistiliste rakettidega jätkusid,” ütles ta ajakirjanikele lühisõnumis. Geraštšenko postitas oma sotsiaalmeedia kontole fotod, mille hulgas on näha ka

Venemaa president Vladimir Putin teatas neljapäeva varahommikul sõjalise operatsiooni alustamisest Ukrainas “seoses olukorraga Donbassis”. “Olen võtnud vastu otsuse alustada spetsiaalset sõjalist operatsiooni inimeste kaitseks, keda on kaheksa aastat mõnitatud ja allutatud genotsiidile Kiievi režiimi poolt,” ütles Putin. Putin pöördus televisioonis peetud kõnes Ukraina sõdurite poole Ukraina idaosa “lahingutegevuse tsoonis” ja

Mõistan täielikult hukka Venemaa massiivse sõjalise rünnaku Ukraina vastu. Venemaa tahab Ukraina ründamisega minna tagasi aega, kus kehtis arusaam „kel jõud, sel õigus“. Agressioonikuritegu puudutab maailmas igaüht ja rahvusvaheline kogukond peab nüüd olema otsustav, andes selge ja ühese hukkamõistu ja vastuse. Vaba maailm peab koonduma Ukraina selja taha – Venemaal

Valitsuse liikmed mõistsid hukka Venemaa presidendi Vladimir Putini otsuse tunnustada Donetski ja Luganski separatistlikke nn rahvavabariike ja piirkonda täiendavate väeüksuste viimise. See on rahvusvahelise õiguse jäme rikkumine, mis suurendab laiaulatusliku sõjategevuse puhkemise võimalust ja on ohuks kogu Euroopa julgeolekule. „Eesti valitsuse liikmed mõistavad üheselt hukka Donetski ja Luganski separatistlike rahvavabariikide

Venemaa president Vladimir Putin teatas esmaspäeva õhtul, et Venemaa tunnustas Ida-Ukraina separatistlikke nn Donetski ja Luganski rahvavabariike iseseisvana. Veidi hiljem allkirjastas Putin korralduse alustada seal “rahuvalve missiooni”. Putin ütles telepöördumises, et nn rahvavabariike tuleks tunnustada nii kiiresti kui võimalik ning kutsus üles parlamenti tema otsust kiiresti toetama. Hilisõhtul allkirjastas Putin

Venemaa tõmbas puruks Minski kokkulepped. See näitab, et Moskva eesmärk on konflikti süvendada, mitte lahendada. President Putini otsus tunnustada Donetski ja Luganski separatistlikke piirkondi riikidena on rahvusvahelise õiguse ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse jõhker ja õigustamatu jalge alla tallamine. Eesti ei tunnista seda kunagi. Viimaste kuude julgeolekukriis on jälle selgelt näidanud,