Vabariigi valitsus on lõpuks ometi leidnud lahenduse, kuidas ühiskond täielikult avada ja maskipiirangud lõpetada – vaktsineerimise kiirendamise asemel tehakse 180-kraadine pööre ja märgistama hakatakse hoopis neid, kes end ei vaktsineeri. Nii peaminister Kaja Kallas kui ka vaktsineerimise eest vastutav terviseminister Tanel Kiik on kindlad, et uus lahendus võetakse ühiskonna poolt hästi vastu

Sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo sõnul ei tegele sotsiaalministeerium praegu küsimusega, kas vaktsineerimata koroonapatsiendid peaksid oma ravikulud hüvitama. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles Delfile, et sotsiaalministeeriumis teemaga hetkel ei tegelda. “Sotsiaalministeeriumis sellist töökäsku inimestele antud pole, et arutada, kuidas seda korraldada või läbi viia,” sõnas Riisalo. Riisalo sõnul pole sellist ettepanekut tänaseni arutatud

Eesti suutmatus COVID-19 vastu vaktsineerida ning selle tõttu kasvavad nakatumise numbrid hakkavad taas ohustama töökohti Eesti majanduses, hoiatasid turismiettevõtjad laupäeval tehtud pöördumises. Nad kutsuvad valitsust üles taastama juba 1. novembril puhkesektori palgatoetused. “Tagasihoidliku vaktsineerimisedu ning viirusleviku ebaefektiivse piiramise tõttu viimastel nädalatel oleme võitluses koroonapandeemiaga jõudnud taas faasi, kus lisaks inimeste

Soomes tungisid kliimasõdalased eile reedel, 8. oktoobril valitsuse hoone juurde ning sulgesid selle kaks väljapääsu. Politsei võttis valitsuse hoone juures kuriteos kahtlustatuna kinni kokku 52 isikut. Meeleavaldusest politseid eelnevalt ei teavitatud, vahendab Iltalehti. Meeleavaldajad takistasid hoonesse sissepääsu. Osa meeleavaldajaid sidusid end omavahel kokku, samuti kleepisid end osa liimiga valitsuse hoone

Valitsus kiitis heaks ja saatis riigikokku ravikindlustusseaduse muudatused, millega laiendatakse kõrgendatud määras hambaravihüvitise saajate ringi töötutele ja toimetulekutoetuse saajatele. „Hambaravi on koht, kuhu riik peab rohkem ressurssi suunama. Me teame, et hambaraviteenused ei ole nende kulukuse tõttu paljudele inimestele kättesaadavad. Samas on tegemist väga olulise tervishoiuteenusega, mille saamine ei tohiks

Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul ei saa valitsus kiire hinnatõusu suhtes koheselt midagi ette võtta, sest tegu on ülemaailmse nähtusega, mis tuleneb koroonakriisist kiiresti taastumisest; küll aga võib tema hinnangul ajutiselt survet energiahindadele vähendada väheväärtusliku puidu põletamine kateldes. Minister märkis neljapäeval toimunud valitsuse pressikonverentsil, et opositsioon jagab hinnatõusu pidurdamiseks küll

Valitsus kiitis neljapäeval heaks pensioni erakorralise tõstmise 20 euro võrra alates 2023. aasta algusest. Pensioni baasosa tõus parandab enam kui 321 000 pensionisaaja ja rahvapensioni määra tõus 3200 rahvapensionisaaja toimetulekut. Pensioni baasosa suurus on praegu 235 eurot, see on kõikidel pensionäridel võrdne. Baasosale lisandub staažiosa, kindlustusosa ja ühendosa, mis on

Valitsuse poolt vastu võetud liiklusseaduse muudatuse järgi võib peale selle jõustumist ka kohalik omavalitsus hakata paigaldama kiiruskaameraid. Lisaks sellele on seadusemuudatuses plaan tõsta ka trahvimäärasid. Kui riigikogu liiklusseaduse muudatuse jõustab, saab kohalik omavalitsus võimaluse liikluskaamerate paigaldamiseks. Siiski ei saa seda teha omatahtsi, vaid politsei- ja piirivalveameti ning transpordiametiga koostöös. “Kohalik

Sotsiaalmeedias levib taas väärinfo, justkui kehtiks koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud ainult ametkondadele või ametnikele. See ei vasta tõele. Viirusega seotud piirangud kehtestab valitsus nakkushaiguse ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) alusel. Sama seaduse esimestes paragrahvides on sõnaselgelt öeldud, et seadust kohaldatakse kõigile Eesti Vabariigis viibivatele inimestele, seega kehtivad ka selle

Valitsus kiitis heaks ja saadab riigikogule järgmise aasta riigieelarve. Eelarve tulude maht on 13,13 miljardit eurot, kulude maht 13,64 miljardit ning investeeringute maht 716 miljonit eurot. Maksukoormus on järgmisel aastal 33,7 protsenti SKP-st, mida on protsendipunkti võrra vähem tänavusest tasemest. Valitsussektori võlakoormus on järgmisel aastal 6,36 miljardit eurot ehk 19,7