Sunday , 24 October 2021
eur500

Valitsus kiitis heaks järgmise aasta riigieelarve

Valitsus kiitis heaks ja saadab riigikogule järgmise aasta riigieelarve. Eelarve tulude maht on 13,13 miljardit eurot, kulude maht 13,64 miljardit ning investeeringute maht 716 miljonit eurot.
Maksukoormus on järgmisel aastal 33,7 protsenti SKP-st, mida on protsendipunkti võrra vähem tänavusest tasemest. Valitsussektori võlakoormus on järgmisel aastal 6,36 miljardit eurot ehk 19,7 protsenti SKP-st, mida on pea 5 protsendipunkti vähem kui kevadel hinnatud.

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on -2,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on 0,8 protsendipunkti parem tulemus kui kevadel planeeritud. Seda võimaldab saavutada nii Eesti majanduse tugev kasvutempo kui ka riigireform. Nominaalne positsioon on -2,2 protsenti SKP-st, millega Eesti vastaks juba järgmisel aastal Euroopa Liidu eelarvereeglitele, mis on COVID-19 kriisi ajaks ajutiselt peatatud. Kevadel hinnati, et Eesti saavutab eesmärgi alles 2024. aastaks.

Peaminister Kaja Kallase sõnul aitab järgmise aasta riigieelarve hoida Eesti inimesi ning toetada Eesti majandust ja arengut. „Tänu kriisist taastunud tugevale majandusele ja valitsuse senistele julgetele otsustele saime koostada 2022. aastaks vastutustundliku riigieelarve, mis keskendub sellele, et meie inimesed oleksid hästi hoitud, meie majandus saaks kasvada ja sillutaks teed meie riigi jätkuvale arengule. See on terve Eesti eelarve, kus prioriteediks on terved, haritud ja õnnelikud inimesed ning tugev ja kaitstud Eesti,“ ütles Kallas.
2022. aasta riigieelarve prioriteedid

Tervisekriisist väljatulek ja eesliinitöötajate palgatõus
Järgmisel aastal kasvavad meditsiinitöötajate, õpetajate, politseinike, päästjate ja kultuuritöötajate palgad. Valitsus tagab riigieelarves meditsiinitöötajate kollektiivlepingus kokkulepitud tervishoiutöötajate palgatõusu – arstide ja õdede miinimumtunnitasu üle 7 protsendi ning hooldustöötajatel üle 9 protsendi. Samuti tõuseb riigi rahastatud hoolekandeteenuste osutajate palk õendustöötajatega samale tasemele.

Õpetajate palga alammäär tõuseb uuel aastal 7,3 protsenti, kokku läheb palgatõus maksma 30 miljonit eurot. Pea sama palju tõuseb ka kultuuritöötajate palk. Eesliini politseiametniku miinimumpalk tõuseb ligi 5 protsenti ja päästja miinimumpalk pea 12 protsenti – palkade tõusuks suunatakse siseturvalisuse valdkonda kokku 11,7 miljonit eurot.
Valitsus peab oluliseks kriisi haripunktis tekkinud kooliõpilaste õpilünkade tasandamist ja planeerib selleks järgmisesse aastasse 12 miljonit eurot. Laste huvihariduse paremaks kättesaadavuseks eraldatakse kohalikele omavalitsustele täiendavalt 10 miljonit eurot. Lisaks viiakse ellu põhikooliõpilaste kultuuriranitsa programm, mille eesmärk on tagada üle Eesti põhikooliõpilaste parem juurdepääs kultuurile. Toetus Eesti filmide tootmiseks ja levitamiseks kasvab kahe miljoni euro võrra.

Riigieelarves pööratakse süsteemset tähelepanu vaimse tervise probleemide lahendamisele ja ühiskonna nähtamatute ohvrite abistamisele. Näiteks kolm miljonit eurot suunatakse laste vaimse tervise keskuste arendamisele, kliiniliste psühholoogide kutseaasta rahastamisse, toetus leiab ka kogukonna psühholoogide teenuste rahastamine omavalitsustes.
Liikumisharrastuse edendamiseks on riigieelarvesse lisatud 600 000 eurot, et viia ellu rahva liikumist soodustavad ettevõtmisi, sest vähene liikumisaktiivsus on Eesti ühiskonnas üks suuremaid terviseriske.
Koroonaviiruse üle kontrolli saavutamiseks teeb riik endiselt kõik, et vaktsineerimine oleks inimeste jaoks laialdaselt kättesaadav ja võimalikult mugav. Ühekordselt eraldatakse 16,1 miljonit eurot vaktsineerimise tasustamiseks ja ajutiste vaktsineerimiskeskuste töö korraldamiseks, vaktsineerimise valmisolekutasuks, mobiilsete vaktsineerimiskabinettide tööks, vaktsineerimise tulemustasuks ja helistamisteenuseks. Riik peab oluliseks, et vaktsineerimine oleks epideemia lõpuni kõigile Eesti inimestele tasuta.

Inimeste parem hakkamasaamine
Eesti majandus on kriisist hästi väljunud, kuid hea majanduskasv tähendab ka kiiremat hinnatõusu. Selleks, et mitte kiirendada hinnatõusu veelgi, jätab valitsus järgmisel aastal ära aktsiisisitõusu, hoides aktsiisid ajutiselt 2020. aasta tasemel. Alates 2023. aastat ei kerki aktsiisid ühe hooga uuele tasemele, vaid nende tõus on planeeritud laugelt neljale aastale.

Majanduskasv on tõstnud ka sotsiaalmaksu laekumist, mistõttu kasvab keskmine vanaduspension järgmisel aastal 590 euroni kuus. Valitsus otsustas täiendavalt tõsta üksi elava pensionäri toetuse 115 eurolt 200 eurole.
Teadus- ja arenduskulud
Valitsus suurendab teadus- ja arendustegevuse rahastamist kokku 40 miljoni võrra, mis on vajalik selleks, et valdkonna rahastus püsiks 1 protsendil SKP-st. See tähendab, et lisaks kevadel RES raames eraldatud 11,3 miljonile eurole leiti sügisel valdkonna rahastamiseks juurde 29,5 miljonit eurot. Kokku tähendab see teadus- ja arenduskulusid ligikaudu 300 miljonit eurot. Sellisel tasemel ei ole teadus- ja arendusinvesteeringud Eestis varem olnud.
Täiendavast rahastusest liigub teadussüsteemi toimimise kindlustamiseks haridus- ja teadusministeeriumi kaudu 16,3 miljonit, ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetuseks suunatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu 16,3 miljonit eurot ning valdkondlike poliitikate teadmistepõhiseks kujundamiseks 8,2 miljonit eurot.

Digiriik ja küberturvalisus
Valitsus eraldab täiendavalt 30 miljonit eurot digiriigi ülalhoidu ja küberturvalisuse tagamisse. Rahastusega tagatakse digiriigi baasteenuste ülalhoid, oluliste infosüsteemide jätkusuutlikkus ja vähendatakse info- ja küberturbe riske.
Samas jätkatakse ka digiriigi arenguhüpete elluviimist. Näiteks jätkub sündmusteenuste väljaarendamine, et muuta riigiga suhtlemine ja asjaajamine oluliselt lihtsamaks ja proaktiivsemaks. Riik töötab krattide laiema kasutuselevõtu nimel, et tagada riigisektori tõhusust ja pakkuda inimestele mugavamat teenust. Tegevus käib selle nimel, et avalik sektor läheks suuremas mahus üle pilvetehnoloogiate kasutamisele, jätkub digiriigi ühisplatvormide, seal hulgas X-tee ja eID edasiarendus.
Lisaks jätkatakse 2018. aastal alustatud kiire interneti juurdepääsuvõrkude lairibataristu toetusmeetmega, millega peaks 2023. aasta lõpuks maapiirkondades saama ülikiire juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse ligi 40 000 majapidamist. Täiendavalt planeeritakse 10 miljonit eurot Euroopa Liidu taaskäivitusrahastust viimase miili kiire internetiühenduse investeeringuteks.

Riigi julgeolek ja kaitsekulud
Kaitsekulud jõuavad Eesti ajaloo kõige kõrgemale tasemele. Riigikaitsele suunab valitsus võrreldes tänavuse riigieelarvega 104 miljonit eurot rohkem ja kaitsekulud jõuavad rekordilisele tasemele – 750 miljoni euroni, ületades 2,3 protsenti SKP-st. Ajalooliselt suurim kaitse-eelarve aitab kiiremini täita riigikaitse võimelünkasid ja tugevdada Eesti julgeolekut.
Kestlik, süsinikuneutraalne ja ressursitõhus ringmajandus
Valitsus edendab uute tehnoloogiate, sealhulgas rohetehnoloogiate kasutuselevõttu kõikides majandussektorites, nii energeetikas, tööstuses, transpordis, põllumajanduses kui ka jäätmemajanduses ja metsanduses. Riik on võtnud suuna on jätkusuutlikumale tootmisele ja tarbimisele ning jäätmekäitluse arendamisele, et materjale saaks võtta ringkasutusse. Ettevõtted saavad taotleda toetust jäätmete ringlussevõtu suurendamiseks ja kohalikud omavalitsused liigiti kogutud jäätmete taristu arendamiseks. Nende toetuste maht kokku 4,5 miljonit eurot.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikute müügitulude arvelt on planeeritud toetada vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu kokku 10 miljoni euro eest, millest 2022. aasta toetuse maht on 8 miljonit eurot. Lisaks investeerib riik järgmisel aastal rohegaasi kasutusse võtmisesse, kaugküttekatelde renoveerimisse ja rajamisse, kuid muu hulgas ka tänavavalgustuse korrastamisse. Ühtlasi jätkub elektribusside pilootprojekti elluviimine ja algab esimene pilootprojekt vesiniku kasutuselevõtuks ühistranspordis.

Transpordi rohelisemaks muutmiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks algab olemasoleva raudtee elektrifitseerimine, et 2024. aasta lõpus saaks sõita elektrirongiga kõikidesse suurematesse jaamadesse. Ühtlasi jätkuvad Rail Balticu projekteerimis- ja ehitustegevused ning teised suuremahulised teede ehitus- ja hooldustööd.

Riigireform
Järgmisel aastal jätkub riigisektori tõhusamaks muutmine, sarnaste tegevuste ühendamine ja tugiteenuste korrastamine. Paremate avalike teenuste osutamiseks uuendab riik nende korraldust – seda nii digitaalselt kui ka otsesuhtluses. Jätkatakse riigimajade rajamist, et tuua teenused kodanikule ja ettevõtjatele lähemale.
Kõikide valitsemisalade peale kokku hoitakse kokku ligikaudu 50 miljonit eurot tööjõu- ja majanduskulusid, mida on ligikaudu 10 miljoni euro võrra vähem kui kevadel planeeritud. Kokkuhoiuülesannet vähendati siseturvalisuses ja sotsiaalvaldkonnas. Kokkuhoid võimaldab jätkata liikumist eelarvetasakaalu suunas, tõstes samas tervishoiu-, kultuuri- ja sisejulgeolekutöötajate palku.

Kohalikud omavalitsused
Kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab järgmisel aastal üle 100 miljoni euro. Elamumajandusse on plaanitud 2022. aastal ligikaudu 58 miljonit eurot, millega valitsus toetab muu hulgas nii eraomanikele kui omavalitsustele kuuluvate elamute rekonstrueerimist ning kasutusest välja langenud ehitiste lammutamist.

Jaga

Vaata ka:

latvia g7a07995a1 640

Lätis uus kole koroonarekord – lisandus 3133 juhtu

Lätis lisandus täna reedel, 22. oktoobril 3133 uut koroonaviirusega nakatumist, mis on uus pandeemia aja …

Screenshot 2021 10 24 at 17.26.16

EKRE poliitikud muudkui lahkuvad erakonnast

Pärast eilset meeleavaldust, kus EKRE juht Martin Helme esines jõulise sõnavõtuga, lahkus erakonnast vandeadvokaat Urmas …

laboratory g11520544f 640

Peterburg läheb koroona tõttu lukku

Sarnaselt Moskvaga pannakse järgmisel laupäeval, 30. oktoobril lukku ka Peterburi linn. Lukustamine kestab nädal aega …

Screenshot 2021 10 24 at 16.31.55

Soomes avastasid laevad meres midagi helendavat – hiljem selgus, mis see oli

Laevafirmade Tallink Silja ja Viking Line laevad avastasid Ahvenamaa lähedal meres midagi helendavat ja teatasid …