Mihhail Kõlvart: riik teostab regionaalpoliitikat 4+7 valemiga Valitsus plaanib omavalitsuste tulubaasi ümber jagada, kavandades selleks maksusüsteemi muudatusi. Uue valemi arutamiseks ja kooskõlastamiseks anti omavalitsustele aega kaks tööpäeva.  Tallinna linn ei toeta valitsuse kiirkorras esitatud tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõud. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul ei ole regionaalne ebavõrdsus

Valitsus kiitis e-istungil heaks ja saadab Riigikogule maksumuudatuste paketi, mis aitab liikuda tasakaalus riigieelarve poole ja katta suurenenud kaitsekulutusi. „Maksumuudatused on vajalikud, et katta meie suurenenud kaitsekulutusi ja vähendada eelarve kulude-tulude vahet,“ kinnitas rahandusminister Mart Võrklaev. „Uus valitsus on võtnud eesmärgiks riigieelarve korda teha ja see tähendab nii kulude üle

Valitsus otsustas täna kuulutada välja lisaõppekogunemise Okas, kuhu kutsutakse kuni 607 maakaitseüksustesse kuuluvat kaitseliitlast. Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja vahetu julgeolekuoht Eestile puudub. Vastavalt valitsuse otsustatud piirarvule kutsutakse kaitseväe juhataja ettepanekul lisaõppekogunemisele Okas kuni 607 Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna Tartu, Põlva, Võrumaa, Valgamaa ja Sakala maleva koosseisus maakaitse üksustesse kuuluvat reservväelasest

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks Nursipalu harjutusvälja kiirkorras laiendamist puudutava eelnõu ning saadab selle menetluseks riigikokku. Omavalitsused on aga pettunud valitsusepoolses kaasamisprotsessis. Valitsuse otsus riigikaitselise erandina harjutusvälja laiendamiseks peatab varem kehtestatud planeeringu kehtivuse kuni uue planeeringu kehtestamiseni. Eelnõu kohaselt peab valitsus või kohaliku omavalitsuse volikogu algatama aasta jooksul kehtivate planeeringute

Valitsus kinnitas e-istungil Eesti Energia AS-i poolt 2023. aastal riigieelarvesse makstavate dividendide summaks 68,9 miljonit eurot. „Kinnitasime täna valitsuses Eesti Energia dividendid summas 68,9 mln eurot. See summa on kavandatud ka riigieelarve strateegias 2023-2026,“ ütles rahandusminister Annely Akkermann. Loe ka: Eesti Energia teeb uue elektripaketiga rahvale korralikult tünga Eesti Energia

Valitsus kiitis e-istungil heaks ja saadab parlamendile perehüvitisi muutva eelnõu, et suunata raha õiglasema ja kulutõhusama toetussüsteemi loomiseks. Täpsemalt kiitis valitsus heaks ja annab Riigikogule üle perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu kohaselt suurendatakse elatisabi sajalt eurolt kahesajale eurole, vähendatakse lasterikka

Valitsus otsustas neljapäevasel istungil pikendada ajateenistust osaliselt 11 kuuni. Eelnõuga muudetakse ajateenistuse kestust. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on ajateenistuse kestus kaheksa kuud, välja arvatud määrusega kehtestatud loetelu erialadest, mille väljaõppe kestuseks on 11 kuud. “Tulenevalt vajadusest arendada Eestis uusi kaitsevõimeid on vaja laiendada ning kaasajastada ka ajateenijatele antavat väljaõpet ning praegune

Reformierakonna esimees Kaja Kallas, kelle president Alar Karis nimetas esmaspäeval peaministrikandidaadiks, ei saanud teisipäeval veel riigikogult mandaati valitsuse moodustamiseks. Seetõttu jõuab Kallas Karise juurde uue valitsuse nimekirja esitama tõenäoliselt alles esmaspäeval. “Täna [Kallas mandaati] ei saanud, sest riigikogu istung lõppeb teisipäeviti kell 13.00. Istungit on võimalik pikendada ühe tunni võrra,

Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 võimuliidu leppes seisab, et valitsus muudab ajateenistuse pikkust vastavalt kaitseväe juhataja nõuandele. „Teatud võimete arendustega seotud ajateenistus võib pikeneda kahele aastale,“ kirjutatakse dokumendis. Sellega viidatakse peamiselt neljale uuele relvasüsteemile: mitmikraketid, keskmaaõhutõrje, laevatõrjeraketid ning varitsev õhuründemoon. ERRi raadiouudistes rahustas kaitseminister Hanno Pevkur, et kaheaastase ajateenistuse järele ilmselt niipea

Kui alampalk ei tõuse, tuleb sotsiaaldemokraatide esimehe Lauri Läänemetsa sõnul üle vaadata kogu maksupoliitika. Koalitsioonikõnelustel oli just sotsiaaldemokraatide soov tõsta alampalka. Eesmärgiks lepiti kokku alampalga tõus 2027. aastaks 60 protsendini mediaanpalgast. “Kui seda alampalka on võimalik tõsta kolmepoolse kokkuleppena, kus on tööandjad, töötajad ja riik, siis see on meie eelistatud