Valitsuse poolt vastu võetud liiklusseaduse muudatuse järgi võib peale selle jõustumist ka kohalik omavalitsus hakata paigaldama kiiruskaameraid. Lisaks sellele on seadusemuudatuses plaan tõsta ka trahvimäärasid.
Kui riigikogu liiklusseaduse muudatuse jõustab, saab kohalik omavalitsus võimaluse liikluskaamerate paigaldamiseks. Siiski ei saa seda teha omatahtsi, vaid politsei- ja piirivalveameti ning transpordiametiga koostöös.
“Kohalik omavalitsus, kes soovib kaamerat paigaldada, esitab Politsei- ja Piirivalveametile taotluse. Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi ja kooskõlastab selle Transpordiametiga, võttes sinna juurde siis nende arvamuse ja seejärel siis otsustatakse, kas siis see koht, mida kohalik omavalitsus on välja vaadanud, on mõistlik kaamera paigaldamiseks või mitte,” selgitas uut korda Siseministeeriumi nõunik Indrek Link.
Praegused hoiatustrahvi määrad on kehtinud muutmata kujul 2009. aastast alates. Sedagi tahetakse muuta. Hoiatustrahvi arvutamise aluseks on senise kolme euro asemel viis eurot. Autojuhid arvavad, et see ei muudaks suurt midagi.
“See on vist ka erinevatel inimestel väga erinev,” arvas Heiki.
“Kasvab palk, kasvavad ka trahvid – kõik jääb samasuguseks. Nagu sõideti, nii jäädaksegi sõitma ja eeskirju rikkuma,” oli Jevgeni veendunud.
“Eks see oleneb inimesest ju,” sõnas Vaido.
Seaduse jõustumine on kavandatud 2022. aasta esimesse kvartalisse. Kaamerad soetab ja haldab omavalitsus. Transpordiamet haldab andmekogu ja edastab andmed politseile ning politsei trahvib. Pool trahvirahast laekub omavalitsuse eelarvesse.
<
