Reedese seisuga oli Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel üle Eesti 485 õppimiskohustuslikku põhikoolilõpetajat, kellel puudus õppekoht. Kohalikud omavalitsused hakkavad nüüd nende noorte ja peredega individuaalselt ühendust võtma, et selgitada välja edasiõppimist takistavad põhjused ning leida igaühele sobiv lahendus.
Neljapäeval möödus tähtaeg, mil koolid pidid kandma Eesti Hariduse Infosüsteemi ehk EHIS-esse kõigi õppivate õpilaste andmed. Haridusministeeriumi pressiesindaja sõnul võib 485 koolikohata noort tunduda suur arv, kuid olukord on siiski parem kui eelmisel aastal. Mullu sügisel ei jätkanud pärast põhikooli õpinguid 709 alla 18-aastast noort.
Tallinnas oli Haridussilma reedehommikuste andmete järgi koolikohata 245 noort. Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna juhi Krista Keeduse sõnul võib tegelik arv olla väiksem, sest koolidel on olnud raskusi õpilaste andmete õigel ajal EHIS-esse kandmisega. Seega võib osa noortest juba õppida, kuid nende andmed ei ole veel registrisse jõudnud.
Kuigi iga õppimisvõimaluseta jäänud noor vajab tähelepanu, on Tallinna praegune olukord varasemate aastatega võrreldes paranenud. Varem on pealinnas pärast põhikooli edasi õppimata jäänud üle 400 noore.
Koolikohata jäämise põhjused on erinevad. Üks sagedasemaid probleeme on see, et noor ei pääsenud soovitud gümnaasiumi ning tal puudus varuplaan. Mõnel juhul soovivad lapsevanemad kindlasti, et laps jätkaks gümnaasiumis, kuid põhikooli lõputulemused, eriti matemaatikaeksami hinne, ei ole selleks piisavalt head.
Keedus möönis, et eksam võib ebaõnnestuda ka noorest sõltumatutel põhjustel. Samas tuleb tema sõnul ette sedagi, et põhikooli ajal ei ole mõistetud, kui palju järjepidevat tööd heade tulemuste saavutamiseks vaja läheb.
Tallinnas on oluline takistus ka puudulik eesti keele oskus. See puudutab eriti noori, kes on õppinud koolides, kus minnakse üle eestikeelsele õppele. Kui keeleoskus ei ole piisav, võib noorel olla keeruline pääseda nii gümnaasiumi kui ka kutseõppesse.
Koolikohata noortel on siiski veel võimalusi juba sel sügisel õpinguid jätkata. Üheks lahenduseks on ettevalmistav õpe, millega saab liituda ka pärast õppeaasta algust. Haridusministeeriumi andmetel osaleb selles juba ligikaudu 200 Tallinna noort ning vabu kohti peaks jätkuma.
Ettevalmistav õpe sobib näiteks neile, kes soovivad mõne põhikooli lõpueksami uuesti sooritada või parandada oma eesti keele oskust. Välismaalt saabunud, eelkõige Ukraina taustaga noortele, pakub nende vajadustele kohandatud ettevalmistavat õpet Tallinna Tõnismäe riigigümnaasiumis tegutsev Vabaduse kool.
Noortel soovitatakse vaadata ka kutsehariduse ja kutsekeskhariduse poole. Tallinna tehnoloogiakolledžis TechnoTLN on vastuvõtt mitmele erialale jätkuvalt avatud. Lisaks tasub uurida õppimisvõimalusi väljaspool Tallinna, sest mujal Eestis võib sobivaid koolikohti veel leiduda.
Vabu kohti võib tekkida ka gümnaasiumides, kuna õppeaasta alguses toimub õpilaste liikumist. Kõik noored ei jää õppima kooli, kuhu nad esialgu vastu võeti. Seetõttu soovitab Keedus võtta praegu vastu mõni olemasolev õppekoht ja vajaduse korral hiljem sobivamat võimalust otsida.
Tartus on olukord märksa parem. Haridussilma andmetel oli seal õppekohata ligikaudu 10–11 noort. Tartu haridusosakonna õppimiskohustuse koordinaator Irina Ušanova on nende peredega suhelnud juba augustist ning tutvustanud võimalikke haridustee jätkamise variante.
Ka Tartus on suurimaks probleemiks ebapiisav eesti keele oskus. Keelebarjäär võib takistada nii gümnaasiumisse kui ka kutsekooli pääsemist, sest õppetöö toimub eesti keeles. Mõnel noorel on jäänud sooritamata vajalik lõpueksam, teised aga kandideerisid ainult ühele erialale ning jäid pärast eitavat vastust ilma varuplaanita.
Tartus pakutakse lahendusena ettevalmistavat õpet, kus noortele koostatakse individuaalne õppekava ning pööratakse rohkem tähelepanu eesti keele omandamisele. Paraku ei ole kõik noored valmis seda võimalust vastu võtma. Ametnike sõnul saab peresid nõustada ja toetada, kuid kedagi ei ole võimalik jõuga õppima sundida.
Eestis asendus senine koolikohustus õppimiskohustusega, mis tähendab, et noor peab õppima kuni 18-aastaseks saamiseni. Riigikogus 2024. aasta detsembris vastu võetud muudatuse eesmärk on vähendada pärast põhikooli haridusteelt kõrvale jäävate noorte arvu ning siduda haridusvalikud senisest paremini tööturu vajadustega.
