4. veebruari hommikuse seisuga on haiglas 386 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 225 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 164 ehk 72,9% on vaktsineerimata ja 61 ehk 27,1% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 49 uut haigusjuhtu, millest 28 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Suri kuus koroonaviirusega

Statistikaameti andmetel oli mullu raudteel sõitjaid kokku veidi üle 6 miljoni. Võrreldes 2020. aastaga kasvas sõitjate arv 2% võrra. Rongisõitjate arvu mõjutas eelmisel aastal jätkuvalt koroonaviiruse levik. Statistikaameti analüütik Piret Pukki sõnul tehti rongisõite maist oktoobrini igas kuus üle 500 000, ülejäänud kuudel aga vähem. „Võrreldes aasta varasemaga sõitjate arv

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatis ministeeriumitele ettepaneku muuta karantiininõudeid elutähtsate teenuste osutajate osas. Kiiresti kasvav haigestujate hulk on viimas olukorrani, kus elutähtsa teenuse osutaja ei saa enam teenust pakkuda ning seetõttu tuleb koja hinnangul leevendada karantiininõudeid elutähtsa teenuse osutaja töötajate osas, kellel puuduvad Covid haigusele viitavad sümptomid. „Tervisekassa andmetel on tänase seisuga

Tuntud Ameerika majandusteadlane Milton Friedman tuli omal ajal välja teravmeelse poliitilise kalambuuriga. „Poliitikas on tore valida õigeid inimesi, aga see ei ole viis asjade saavutamiseks. Asjad saavad tehtud, kui valedel inimestel on kasulik teha õigeid asju.“ Mulle tuli see ütlus jälle meelde, kui vaatan Keskerakonna poolt algatatud uut valitsusesisest padjasõda

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et 63 protsenti valijatest ei kiida heaks seda, kuidas Kaja Kallas oma tööga peaministrina hakkama saab ning 56 protsendi arvates teeb valitsus oma tööd pigem halvasti või väga halvasti. Ainsad valijad, kes on selle valitsuse ja peaministri tegevusega rahul, on Reformierakonna toetajad.

Valitsus kinnitas neljapäeval otsuse, et alates esmaspäevast, 7. veebruarist loobutakse lähikontaktsete laste ja noorte karantiininõudest juhul, kui laps on terve ja ilma COVIDi sümptomiteta. Alates 14. veebruarist ei kehti siseriiklikult lastele ja noortele enam COVIDi-tõendi nõue. Lisaks muutuvad tervishoiuteenuse osutajate karantiini nõuded möödapääsmatute tööülesannete täitmisel. Uuendati ka riigipiiri ületamise reegleid

„Keskerakonna poolt algatatud debatt Covid-19 tõendi kaotamise teemal leidis heas mõttes positiivset tagasipeegeldust,“ ütles valitsuse pressikonverentsil tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Arutelu käiski pelgalt kuupäevade üle, nüüd on ka need kuupäevad kokku lepitud.“ Peaminister Kaja Kallase sõnul anti teadusnõukojale ülesanded, mõelda välja konkreetsed sammud, mis puudutavad just lapsi ja noori.

Sinu tähelepanu hakkavad täna köitma mitmed uued eluvaldkonnad. Praegu tasuks julgemalt kinni haarata uutest võimalustest ja ideedest, et neid oma elukorralduses kasutusele võtta. Täna oleks mõttekas tegeleda asjadega, mille juures saaksid ära kasutada loovaid energiaid, sest see võimaldaks välja jõuda eesmärkideni, mis Sinu huve kõige paremini teenivad. Paigalseis võib tunduda

Valitsuse liikmed arutasid tänasel kabinetinõupidamisel riigi valmisolekut tulla toime Venemaa sõjategevuse suurenemise tagajärgedega. Valmisolekut kaardistati kogu laiapindse riigikaitse ulatuses. Eestile otsest sõjalist ohtu pole, kuid igal inimesel ja organisatsioonil tuleb valmis olla mõjudeks, mida toob kaasa sõjategevuse laienemine Ukrainas. „Venemaa vägede koondamine Ukraina piiridel ja agressiivne käitumine kogu Euroopa julgeoleku

24.–30. jaanuar 2022 esitatud kõrvaltoime teatised Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine