Erakorralised uudised
DSC01163

Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: ajavahemikus 24.–30. jaanuar 2022 esitatud teated Eestis ja üldine teave

24.–30. jaanuar 2022 esitatud kõrvaltoime teatised

Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta. Avaldame need andmed, et kõikidel oleks juurdepääs teabele, mida kasutame COVID-19 vaktsiinide ohutuse hindamisel. Läbipaistvus on Eesti Ravimiameti üks juhtpõhimõtetest.

Comirnaty vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 46 teatist.

– Kahekümne seitsmes teatises kirjeldati vaktsineerimisega ajalises seoses ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone.

– Ühes teatises kirjeldati 73-aastasel naisel 27 päeva pärast 2. vaktsiiniannust isheemilise ajutüveinfarkti teket. Patsiendil esinevad kaasuvalt südamekahjustusega hüpertooniatõbi, Hisi kimbu parema sääre totaalne blokaad ning ülekaalulisus, mis kõik on isheemilise ajuinsuldi riskifaktorid; lisaks on patsiendil teadaolevalt halb ravisoostumus; ajaline seos vaktsineerimise ja isheemilise ajuinfarkti vahel nõrk: Ravimiameti hinnangul on seos vaktsiiniga ebatõenäoline.

– Ühes teatises kirjeldati 65-aastasel mehel 38 päeva pärast 2. vaktsiiniannust põlveliigese reaktiivse artriidi teket, liigesvedelikust tuvastati COVID-19 antikehad. Patsiendil kaasuvalt põlveliigese artroos, teadaolevalt COVIDit põdenud ei ole. Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga võimalik.

– Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 10 päeva pärast 1. vaktsiiniannust (varasemalt põetud COVID-19 järgselt) kognitiivsete häirete, ärevushäirete ja enesetapumõtete teket. Patsiendil kaasuvalt pikaajaline krooniline depressioon. Andmete vähesuse tõttu (sh jätkuvad patsiendi uuringud) ei ole Ravimiameti hinnangul võimalik seost vaktsiiniga hinnata.

– Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 61-aastasel mehel 5 päeva pärast 2. vaktsiiniannust (eesseinatipu ägeda seinaläbise) müokardiinfarkti teket. Patsiendil kaasuvalt riskifaktoritena südamekahjustusega hüpertooniatõbi, hüperlipideemia, psoriaas. Ajaline seos esineb, kuid Ravimiameti hinnangul on infarkti tõenäolisemad põhjused kaasuvad haigused.

– Viieteistkümnes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist):

– 1 teatises esines eelnevalt põdenud ja 1 annusega vaktsineeritud patsiendil (vanuses 74 aastat) kerge kuluga COVID-19 haigus, sümptomaatiline ravi kodus.

– 4 teatises esines 2 annusega vaktsineeritud patsiendil (vanuses 32 kuni 49 aastat, keskmine vanus 39,7 aastat) kerge kuluga COVID-19 haigus, sümptomaatiline ravi kodus.

– 7 teatises esines 3 annusega vaktsineeritud patsiendil (vanuses 30 kuni 69 aastat, keskmine vanus 51 aastat) kerge kuluga COVID-19 haigus, sümptomaatiline ravi kodus.




– 2 teatises esines 3 annusega vaktsineeritud patsientidel (vanuses 60 ja 72 aastat) raske kuluga COVID-19 haigus ja nad vajasid haiglaravi. Patsientidel esinesid kaasuvad haigused (kõrgvererõhutõbi, kasvajaline haigus, südamerütmihäired jt).

– 1 teatises esines 2 annusega vaktsineeritud patsiendil (vanuses 29 aastat) COVID-19 haigus ja ta vajas haiglaravi apenditsiidi kahtluse tõttu.

Spikevaxi vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 16 teatist.

– Kolmeteistkümnes teatises kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone.

– Ühes teatises kirjeldati 56-aastasel mehel 3 päeva pärast 3. vaktsiiniannust nägemishäire teket – patsiendil diagnoositi silmapõhja veeni tromboos. Patsiendil puuduvad teadaolevalt kaasuvad haigused või muud riskifaktorid. Ajalise seose tõttu ei saa Ravimiameti hinnangul seost vaktsiiniga välistada.

– Ühes patsiendi poolt müügiloa hoidjale edastatud teatises kirjeldati 24-aastasel mehel pärast 1. vaktsiiniannust teadmata ajal tekkinud käe süvaveenitromboosi. Andmed on vähesed, seost ei ole võimalik hinnata.

– Ühes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist): 2 annusega vaktsineeritud patsiendil (24-aastane) tekkis kerge kuluga COVID-19 haigus, sümptomaatiline ravi kodus).

Vaxzevria vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 4 teatist.

– Kahes teatises kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid ja vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone.

– Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 52-aastasel mehel 11 päeva pärast 1. vaktsiiniannust polüneuropaatia sümptomeid (raskendatud kõndimine, käte jõu ja liikuvuse tugev vähenemine, üldine füüsilise vastupidavuse vähenemine). Patsiendil diagnoositi põletikuline demüeliniseeriv polüneuropaatia, mida vaktsiin võis ägestada. Patsient saab ravi ja on paranemas. Ravimiameti hinnangul ei saa seost vaktsiiniga välistada.

– Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 68-aastasel mehel 20 päeva pärast 1. vaktsiiniannust kroonilise pankreatiidi ägenemist, mis põhjustas patsiendi surma. Patsiendil esines eelnevalt ägenemistega krooniline pankreatiit, haigus tüsistus pankrease pseudotsüsti infitseerumisega, millest arenes sepsis ja sellega seotud tüsistused – Ravimiameti hinnangul on seos vaktsiiniga ebatõenäoline.

Jansseni vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti 2 teatist.

– Kahes teatises kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone.

 

Üldine teave

COVID-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27.12.2020 kuni 31.01.2022 hommik tehtud 1 933 102:

Manustatud vaktsiiniannuste arv COVID-19 vaktsiinid Comirnaty Comirnaty

(5-11 aastat)

Spikevax Vaxzevria Janssen
Naine

1 058 296

768 955

2 311

111 629

145 180

30 221

Mees

874 602

618 333

2 293

102 895

103 827

47 254

Teadmata

783

396

0

155

9

223

Kokku

1 933 102

1 387 502

4 604

214 523

249 007

77 466

Ravimiametile on perioodil 27.12.2020 kuni  30.01.2022 COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 6760 teatist (0,35 % vaktsiinidoosidest) võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta:

Kõrvaltoime teatiste arv

COVID-19 vaktsiinid*

Comirnaty

Spikevax

Vaxzevria

Janssen

Kuni 23.01.2022

6692

2914

597

2821

360

24.-30.01.2022

68

46

16

4

2

Kokku

6760

2960

613

2825

362

* kui teatises kirjeldatakse erinevaid COVID-19 vaktsiine, siis kajastub tabelis teatis viimati tehtud vaktsiini järgi.

 

Tõsist reaktsiooni kirjeldavad teatised

27.12.2020 kuni 30.01.2022 on Ravimiametile saadetud 324 teatist, milles kirjeldati vähemalt 1 tõsist* võimalikku kõrvaltoimet ja mille puhul esines ajaline seos.

Neist 145 teatist (44,7%) on saatnud tervishoiutöötajad (peamiselt arstid), 179 teatist (55,3%) patsiendid. Patsientide/lähedaste poolt saadetud tõsist reaktsiooni kirjeldavate teatiste puhul on põhjusliku seose hindamiseks oluline saada meditsiiniline kinnitus (sh varasem anamnees, analüüside tulemused, teised kasutatavad ravimid, surmlõppe korral lahanguaruanne) – 179 teatisest 128 juhul on patsiendid/lähedased andnud loa arstiga ühendust võtta ning Ravimiamet on enamusel juhtudest saanud meditsiinilise kinnituse (olenemata arsti hinnangust). Lähedase/lapsevanema saadetud tõsist reaktsiooni kirjeldava teatise korral on vajalik patsiendi täisnimi, sest vastasel juhul on arstil võimatu patsiendi andmeid digiloost leida.

 

Comirnaty

Spikevax

Vaxzevria

Janssen

Tõsist* reaktsiooni kirjeldanud teatiste arv

195

29

79

21

* Tõsiseks kõrvaltoimeks on liigitatud järgmised reaktsioonid:

  • surmajuhtumid,
  • eluohtlikud reaktsioonid ravimite manustamisel,
  • püsivaid tervisehäireid tekitanud reaktsioonid ja kõrvaltoimed (sh invaliidsus)
  • haiglaravi vajanud või seda pikendanud reaktsioonid ravimitele.

Peamiselt on teatatud allergilistest reaktsioonidest (41), neuroloogilistest häiretest (54) ja kardioloogilistest häiretest (62), harvem lühiajalist ravi vajanud stressreaktsioonidest (10), oftalmoloogilistest häiretest (9), seedetraktiga seotud reaktsioonidest, peamiselt oksendamisest (8), trombotsütopeeniast (10), verejooksudest trombotsütopeeniata (5), trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomist (2), raseduse katkemistest (6), üksikud teatised teiste reaktsioonide kohta (nefroloogia, reumatoloogia, endokrinoloogia, muu hematoloogia, süsteprotseduuri tüsistus, onkoloogia, muu raseduse komplikatsioon, psühhiaatria, immunoloogia, dermatoloogia jt).

Trombidest, mis on ajalises seoses vaktsineerimisega, on teada antud 58 korral (peamiselt Comirnaty (30) ja Vaxzevriaga (16) seoses, harvem Spikevaxi (10) ja Jansseni vaktsiiniga (8) seoses), kuid tänaste andmete põhjal ei ole tavatrombid seotud COVID-19 vaktsiinidega (v.a venoosset trombembooliat Jansseni COVID-19 vaktsiiniga kuni kuu pärast vaktsineerimist).

27.12.2020 kuni 30.01.2022 on Ravimiametile saadetud 39 surmlõppega teatist (21 teatist arstide poolt, 19 patsientide lähedastelt).

5 juhul on Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga võimalik:

– seos vaktsiiniga (Vaxzevria) võimalik (31-aastane mees, esialgne teave, vt 1.-7. märts 2021 kokkuvõte, patsient suri trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomi tõttu)

– seos vaktsiiniga (Vaxzevria) võimalik (81-aastane mees, esialgne teave vt 3.-9. mai 2021 kokkuvõte), patsient suri immuuntrombotsütopeenia ja hemorraagilise šoki tõttu.

– seos vaktsiiniga (Vaxzevria) võimalik (73-aastane naine, esialgne teave vt 26.aprill-2.mai 2021 kokkuvõte) patsient suri 2 kuud pärast vaktsineerimist trombotsütopeeniast tekkinud hematoomi tüsistustesse.

– seos vaktsiiniga (Comirnaty) võimalik (23-aastane mees – esialgne teave vt 13.-19. detsember 2021 kokkuvõte), patsient suri 4 nädalat pärast vaktsineerimist müokardiidist tingitud äkksurma tõttu.

– seos vaktsiiniga (Janssen) võimalik (hulgihaigustega 86-aastane mees, esialgne teave 1.-9. jaanuar 2022 kokkuvõte), patsiendi seisund halvenes vaktsineerimise järgselt, patsient suri 3,5 nädalat pärast vaktsineerimist kopsuarteri trombemboolia ja ägeda kopssüdame tõttu.

2 juhul ei saa Ravimiameti hinnangul seost vaktsiiniga välistada:

– seost vaktsiiniga (Vaxzevria) ei saa välistada, (63-aastane naine – esialgne teave   vt 8.-17 märts kokkuvõte), patsient suri palaviku foonil minestamisest tingitud kukkumise ja peatrauma tõttu.

– seost vaktsiiniga (Comirnaty) ei saa välistada (87-aastane mees – esialgne teave vt 6.-12. detsember kokkuvõte), vaktsineerimisprotseduur võis provotseerida südame rütmihäire teket, mistõttu mees suri pool tundi hiljem.

Kõik teatatud surmajuhud (olenemata põhjuslikust seosest vaktsiiniga) on esialgse teabena kajastatud iganädalastes kokkuvõtetes.

Vaktsiinide puhul loetakse tõsiseks reaktsiooniks ka ebaefektiivsust (sümptomaatilist haigestumist) pärast täieliku vaktsineerimiskuuri lõpetamist ja teatud aja möödumist:

  • 7 päeva pärast Comirnaty teist annust
  • 14 päeva pärast Spikevax vaktsiini teist annust
  • 15 päeva pärast Vaxzevria COVID-19 vaktsiini teist annust
  • 14 päeva pärast COVID-19 Jansseni vaktsiini ühte annust
  • 12-14 päeva pärast tõhustusannust

Ravimiametile on sümptomitega nakatumisest teada antud 806 korral:

 

Comirnaty 2 annust

Spikevax 2 annust

Spikevax 1 + Comirnaty 1 annus

Vaxzevria 2 annust

Vaxzevria 1 + Comirnaty 1 annus

Janssen 1 annus

Vaktsiini ebaefektiivsuse teatiste arv

516

22

1

191

1

49

sh haiglaravi vajanud juhud (sh neist surmaga lõppenud*)

238 (39)

7 (1)

0

66 (8)

1

21 (5)

 

 

Comirnaty vähemalt 3 annust

Spikevax vähemalt 3 annust

Vaxzevria 2+ tõhustusannus Comirnaty

Spikevax 2 + tõhustusannus Comirnaty

Janssen 1 + tõhustusannus Comirnaty

Comirnaty 2 + tõhustusannus Spikevax

Vaktsiini ebaefektiivsuse teatiste arv

18

0

2

1

1

1

     sh haiglaravi vajanud juhud (sh neist surmaga lõppenud*)

5 (1)

0

2 (1)

1

0

1

 

 

COVID põdemine + 1 annus Comirnaty

COVID põdemine + 1 annus Spikevax

Vaktsiini ebaefektiivsuse teatiste arv

1

2

     sh haiglaravi vajanud juhud (sh neist surmaga lõppenud*)

0

* Surmlõppega juhtudel (55) olid patsiendid vanuses 56-99 (keskmine vanus 82,1), tõsiste kaasuvate haigustega (COVID-19 tõsise kulu riskifaktorid: hüpertensioon, südamepuudulikkus, neerupuudulikkus, diabeet, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kasvajalised haigused jms).

Sümptomaatilist kerget nakatumist esineb teadaolevalt rohkem (vt Terviseameti andmed), Ravimiamet keskendub haiglaravi vajanud juhtude registreerimisele.




Kuni 18-aastastel teatatud võimalikud kõrvaltoimed

27.12.2020 kuni 30.01.2022 on Ravimiametile seoses COVID-19 vaktsiinide kasutamisega alla 18-aastastel noorukitel ja lastel saadetud 80 teatist võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta (perioodil 24.-30.01.2022 saadeti 1 teatis, milles kirjeldati kergeid reaktsioone), neist alla 12-aastaste laste COVID-19 vaktsineerimisega seoses 1 teatis.

2022 a. 31. jaanuari hommiku seisuga on noorukitele tehtud 93 782* vaktsiiniannust COVID-19 vaktsiine (93,7% Comirnaty, 6,1% Spikevax), neist alla 12-aastastele 5390 annust.

* Inimeste vanus on arvutatud 1.jaanuari 2022 seisuga. Vanuse arvutus mõjutab vanusegruppide hõlmatuse numbreid võrreldes varasemates kokkuvõtetes toodutega.

 

Comirnaty

Spikevax

Vaxzevria

Janssen

Teatiste arv alla 18-aastaste laste ja noorukite kohta

60

18

1

1

Kuuekümne kolmes teatises kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone.

Üheteistkümnes teatises on kirjeldatud vähemalt ühte tõsist võimalikku kõrvaltoimet.

Neist seitsmel juhul on Ravimiameti hinnangul seos vähemalt võimalik või seost ei saa välistada:

Kuuel juhul kasutati Comirnaty vaktsiini:

– Ravi vajanud allergilisest reaktsioonist on teada antud kolmel korral:

13-aastasel noorukil tekkis allergiline reaktsioon (teadvuse kaotus, vererõhu langus, nahalööve) vahetult pärast vaktsineerimist (1. annus). Poiss vajas tavapärast ravi ja paranes. Seos vaktsiiniga on võimalik.

14-aastasel tüdrukul tekkis 48 tundi pärast 1. vaktsiiniannust laialdane urtikaaria (nõgestõbi, allergiline reaktsioon), mis vajas ravi. Tüdruk paranes. Seos vaktsiiniga on tõenäoline.

12-aastasel poisil tekkis 2 nädalat pärast 1. vaktsiiniannust allergiline lööve (multiformne erüteem), poiss vajas haiglaravi ja paranes. Lisaks diagnoositi poisil bakteriaalne infektsioon, mis võib samuti olla multiformse erüteemi vallandajaks. Multiformset erüteemi seostatakse Comirnaty vaktsiiniga (turustamisjärgselt teatatud väga harva, kuid tekkeaeg 1-3 päeva vaktsiinist). Ravimiameti hinnangul seost vaktsiiniga täielikult välistada ei saa.

– Trombotsütopeenia tekkest on teada antud ühel korral:

15-aastasel tüdrukul tekkis 2 nädalat pärast 1. annust täppverevalumitega lööve. Haiglas diagnoositi  immuuntrombotsütopeenia ehk immuunmehhanismiga vereliistakute vähesus. (Immuun)trombotsütopeenia ei ole täna mRNA vaktsiinide teadaolevaks kõrvaltoimeks, kuid samas on see võimalik risk kõigi vaktsiinide ja ka viirushaiguste puhul. Põhjuslikku seost vaktsiiniga ei saa ajalise seose tõttu välistada.

– Näonärvi halvatuse tekkest on teada antud ühel korral:

13-aastasel poisil 6 nädalat pärast 1. vaktsiiniannust, reaktsioon vajas ravi, nooruk on paranemas. Seos vaktsiiniga on võimalik. Äge perifeerne näonärvihalvatus on mRNA vaktsiinidel teadaolev harvaesinev kõrvaltoime, mis iseenesest ei ole ohtlik, kuid kindlasti häiriv.

– Essentsiaalse treemori tekkest anti teada ühel juhul:

16-aastasel tüdrukul tekkis 1. vaktsiiniannusele järgnenud päeval käte ja keele treemor, jäsemete müokloonilised tõmblused. Tütarlaps hospitaliseeriti uuringuteks – neuroloogilist patoloogiat ei leitud, paranes raviga 3 päevaga. Põhjuslikku seost vaktsiiniga ei saa ajalise seose tõttu välistada.




Ühel juhul kasutati Spikevax vaktsiini:

17-aastasel tütarlapsel tekkis 3 tundi pärast 1. vaktsiiniannust epilepsiahoog kestusega kuni 20 minutit, mis möödus iseenesest ilma ravita. Tütarlapsel on kaasuvalt kesknärvisüsteemi haigus, mis suurendab krambiriski. Põhjuslikku seost vaktsiiniga ei saa ajalise seose tõttu välistada.

Neist neljal juhul on Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga ebatõenäoline/seos puudub (kõigil juhtudel on kasutatud Comirnaty vaktsiini):

– 13-aastasel poisil tekkis 9 päeva pärast 2. vaktsiiniannust krambihoog teadvuse kaotusega kestusega 3 minutit, mis möödus iseenesest ilma ravita; muud vaktsineerimisjärgsed reaktsioonid puudusid. Anamneesis on korduvad palavikukrambid. Ravimiameti hinnangul puudub põhjuslik seos vaktsiiniga (9 päeva vaktsiinist – ajaline seos puudub, vaktsineerimisjärgsed reaktsioonid puudusid, sh nt palavik, anamneesis korduvad krambid).

– 14-aastasel poisil tekkisid 14 päeva pärast 2. vaktsiiniannust perikardiit ja pleuriit (südamepauna ja kopsukelmete põletik). Anamneesis on perekondlik vahemere palavik, mis väljendub perikardiitide ja pleuriitidena, mille episoode on noorukil ka varasemalt esinenud. Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga puudub, tegemist on põhihaiguse ägenemisega.

– 16-aastane nooruk suri 6. päeval pärast 1. vaktsiiniannust kopsuarteri trombemboolia tõttu. Noorukil esinesid olulised riskifaktorid ja kaasuvad haigused (sh korduvad tromboosid). Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

– 16-aastane tütarlaps suri 5 nädalat pärast 1. vaktsiiniannust. Tütarlaps haigestus raskesse haigusesse enne vaktsineerimist. Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

Neljas teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist). Kõigil neljal juhul kulges haigus kergelt, noorukid vajasid sümptomaatilist ravi kodus ja on paranenud. 3 noorukit olid vaktsineeritud Comirnaty ja 1 nooruk Jansseni COVID-19 vaktsiiniga.

Kahes teatises kirjeldati sümptomiteta nakatumist, noorukid olid vaktsineeritud Comirnaty vaktsiiniga.

 

Kõrvaltoimetest teatamine

Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.

Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite või korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.

Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.

Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena.

Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid




Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.

Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.

Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.

Vaata ka:

Geiro

Politsei otsib 29-aastast Geirot

Politsei palub abi leidmaks 29-aastast Geirot, kellega oli lähedastel viimane kontakt eile õhtul Lähedased andsid

kaerauad

Kriminaalpolitseinikud pidasid Narvas kinni kelmuses kahtlustatava 49-aastase Maksymi

11. aprillil pidasid PPA Ida prefektuuri kriminaalpolitseinikud Narvas kinni 49-aastase mehe, keda kahtlustatakse kelmuse kaudu

error: Sisu on kaitstud!