13. – 19. september 2021 esitatud kõrvaltoime teatised Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete

„Eksperdid arutasid, kas gripivaktsiini ja COVID-19 vaktsiini tohib üheaegselt manustada või tuleks kahe vaktsiini tegemise vahele aega jätta. Komisjon leidis, et COVID-19 vaktsiini ja gripivaktsiini võib manustada ükskõik millise intervalliga ning neid võib teha ka samal päeval, kui vaktsineeritavale nii sobib,“ ütles riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige, perearst dr Marje Oona.  „Küll aga

Gripivaktsiini esimene tarne (Fluarix Tetra süstesuspensioon) uueks gripihooajaks on saabunud Eestisse. Eesoleval hooajal on Eestis planeeritud turustada kolme tootja gripivaktsiine, millest kaks on süstesuspensioonid (Fluarix Tetra ja Vaxigriptetra) ning lisaks on esmakordselt turule tulemas ninna pihustatav gripivaktsiin (Fluenz Tetra). Süstesuspensioonid on näidustatud alates 6. elukuust ja ninasprei lastele ja noorukitele

Ravimiameti teatel jõudis gripivaktsiini esimene tarne uueks gripihooajaks Eestisse. Tänavu tuleb Eestisse suurem kogus gripivaktsiini kui mullu. Eesoleval hooajal on Eestis planeeritud turustada kolme tootja gripivaktsiine, millest kaks on süstesuspensioonid (Fluarix Tetra ja Vaxigriptetra) ning lisaks on esmakordselt turule tulemas ninna pihustatav gripivaktsiin (Fluenz Tetra). Süstesuspensioonid on näidustatud alateGripp on

Uuel aastal plaanib riik muuta senist koroonatestimise korda. PCR testide asemel hakatakse koroonasse nakatumist kindlaks tegema antigeeni testidega, mis on märksa odavamad ja mille tulemus selgub kiiremini. Soome teatas teisipäeval, et muudab koroonaviiruse testimise strateegiat, sest massiline testimine koormab liiga palju tervishoidu ja võib vähendada tervishoiuteenuste kättesaadavust. “Mina hea meelega

“Ma leidsin abi alles siis, kui üks minu kursusekaaslane viis mind psühhiaatriahaiglasse. Ma oleksin järgneval päeval endalt elu võtnud.  Mul läks õnneks, sest seal psühhiaatriahaiglas ma tõesti sain seda tähelepanu, mida mul vaja oli,” rääkis pikki aastaid depressiooni põdenud Hedvig Madisson saates Tallinna Panoraam.   Järjest enam noori vaevleb vaimse

Kui vaktsiinikahjustuse puhul on tegemist ravimi kõrvalmõjuga (ja need on pea kõik vaktsiinikahjustuse juhtumid), siis selle eest ei vastuta keegi. Vaktsiin on ravim. Igal ravimil on teatud riskid ja kõrvalmõjud, vaktsiinid pole erand. Vaktsineerimine võib lõppeda surmaga. Näiteks 2018. aastal suri tuberkuloosi vaktsiini tagajärjel Eestis üks laps, sel aastal lõppes

Kuigi Eestil on olnud kasutada piisavalt vaktsiine, et ennetada kõige haavatavamate elanike haigestumisega kaasnevat haiglate ülekoormust, on Covid-19-sse raske haigestumise eest endiselt kaitsmata 120 000 vanemaealist inimest. Tartu Ülikooli rektori professor Toomas Asseri sõnul on plaanilise ravi tagamiseks vaja uut viisi, kuidas aidata veel kaitsepookimata inimestel jõuda vaktsineerimisotsuseni. Eestis on

“26. augustil tahtsin oma lapselapsega Hesburgeris süüa. Mul ei olnud telefonis tõendit, mis kinnitaks, et olen vaktsineeritud ja sööma jääda meil ei lubatud. Täpselt samal hommikul toitis vaktsiinivastane koroonahaige hooldustöötaja mu ema,” alustab Maire. Ta räägib avameelselt 40 päevast, mis eelnesid ema surmale. Kolisin oma sünnikodusse Tartusse kaks aastat tagasi.

Testimata ja vaktsineerimata hooldaja põhjustas Kambja valla hooldekodus koroonakolde, mistõttu haigestus 18 inimest. Üks kolmest, kellele viirus saatuslikuks sai, oli Maire Aunaste ema. Hooldekodu juhataja endal süüd ei näe. „Kui vaktsineerimata hooldustöötaja nakatab peale iseenda veel kaheksateist inimest, siis see on kuritegu. Ei ole nii, et oi juhtus,” ütles Maire