Peaminister Kaja Kallas teatas pärast valitsuse istungit, et alates esmaspäevast ei saa enam negatiivse testiga tõestada enda nakkusohutust. See tähendab, et kohtadesse, kus küsitakse koroonatõendit, saavad ainult vaktsineeritud ja läbipõdenud inimesed. Peaminister Kaja Kallas ütles, et kuni uue aastani negatiivset testi enam COVID-tõendi asendusena ei tunnustata. Koroonapassi küsitakse vähemalt 10.

Läbipõlemine on füüsiline ja/või emotsionaalne kurnatusseisund. Kui sinu elu iseloomustab viimasel ajal kurnatud energiavaru, nõrgenenud vastupanuvõime haigustele, suur rahulolematus ja pessimism, kahanenud töövõime ja vastumeelsus töö- või perekohustuste suhtes, siis võib olla tegemist läbipõlemisega. Lisaks võivad kaasneda mõned järgnevatest muutustest: tunned pidevat väsimust puhkus ei taasta jõudu oled apaatne tööd

Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu

40. nädalal pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 5123 inimest, millest 40% moodustavad lapsed. Seda on poole võrra rohkem kui möödunud hooaja esimesel nädalal. Ühtegi gripiviiruse juhtu 2021/2022 hooajal laboratoorselt veel kinnitatud ei ole. Haigestumised olid seotud muude respiratoorseid viirusnakkuseid põhjustavate viirustega. Domineeriv viirus on rinoviirus. Rinoviirusele on iseloomulik

Peaminister Kaja Kallase sõnul hakkab politsei tõsisemalt kontrollima koroonapiirangustest kinnipidamist ning keskendutakse ettevõtetele, kes ei kontrolli tõendeid. Peaminister ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et valitsus on arutanud ka järelvalvet koroonapiirangustes kinnipidamise üle. Kolmapäevasel kabinetiistungil osales ka politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. Kallase sõnul on politsei 14 000 korral kontrollinud, kuidas

Nakatumisnäitaja poolest on koroonaviiruse leviku risk tõusnud Eestis kõige kõrgemale ehk punasele tasemele. COVID-riskimaatriksi järgi on Eestis tegemist väga kõrge koroonaviiruse leviku ohuga, kuna 7 päeva keskmisena nakatub päevas 1000 ja enam inimest. Eestis levib koroonaviirusesse nakatumine väga laialt ja nakatumiste koguarv kasvab kiiresti. Järjest suureneb ka 7 päeva keskmine

Koroonaviiruse levik kasvab kiiresti iga nädalaga. Jagan teiega, millise olukorra ees oleme ning milliste võimalike lahendustega valitsuses silmitsi seisame. Selle nädala alguse seisuga: ➡️ positiivse testitulemuse on nädalas keskmiselt saanud 999,6 inimest päevas. Seitsme päeva keskmine nakatunute arv 1000 tähendab punast ehk kõige kõrgemat riskitaset. ➡️ sümptomaatilise koroonaviiruse tõttu haiglaravil

Terviseameti hädaolukorra staabi juht Ragnar Vaiknemets märkis kolmapäevasel pressikonverentsil COVID-19 hetkeolukorra kohta, et lähiajal võivad uued piirangud olla paratamatud. “Oleme jõudnud seisu, kus igapäevaselt nakatunute ja haiglaravil olijate arvud suurenevad. Novembri esimeses pooles on prognoosi järgi haiglas juba üle 500 patsiendi, kuid ressurssi on praegu kokku vaid 403 voodikohta. Eskaleerumine

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon otsib tänasel avalikul istungil koos asjaomaste organisatsioonide ja ametite esindajatega lahendusi koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul teeb koroonaviiruse laialdane levik murelikuks ja ebakindlaks. „Üha kasvavad nakatumiste numbrid ja haiglapatsientide arvu suurenemine on probleem, millega tuleb kiiremas korras tegeleda,“ kõneles Reinsalu. „Ühelt poolt loobuvad

Esmaspäeval oli TV3 eetris dokumentaalsari «KolmeDok: Suur pettumus», kus Läänemaa naine Merle seadis kahtluse alla oma venna surma asjaolud. Kas 50-aastase Marguse viis surma vaktsiin, nagu arvab pere, või siiski lahkamisel avastatud südamerike? Esmaspäeval oli eetris TV3 uus dokumentaalsari «KolmeDok: Suur pettumus», mille avaosas võeti luubi alla koroonavaktsiinid, nende kasulikkus ja