Vahendame Telegram.ee artiklit Mis vahe on kunstlikul pandeemial ja tõelisel pandeemial? Tõelise pandeemia puhul on poliitikute suurim mure see, kuidas võimalikult palju haigeid inimesi terveks saada. Kunstliku pandeemia puhul on poliitikute suurimaks mureks see, et ei saa piisavalt palju terveid inimesi haigeks teha. Infektsiooni- ja haiglaravi, mis on lahutatud igasugusest tegelikust haiguskoormusest

Sel nädalal tuvastati üldharidus- ja kutsekoolides toimunud koroonaviiruse kiirtestimise käigus kokku 1224 positiivset tulemust. Enamik koolidest testis sel nädalal kogu kooliperet kaks korda. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on viiruse levik praegu laialdane ning seetõttu tuleks jätkata testimist vähemalt kaks korda nädalas ka järgmisel nädalal. “Möödunud aasta lõpus nägime,

Eriolukorra kehtestamine eeldab mõjuvaid põhjuseid ja seda, et muid võimalusi enam pole. Praeguses olukorras tahetakse eriolukord kehtestada selleks, et piirata haiglates vähem pakilist ravi. Soome Yle andmetel valmistub valitsus praegu eriolukorra kehtestamiseks. Koroonaga nakatumiste arvu kasv on suurendanud viimastel nädalatel haiglate koormust. Prognoositakse patsientide arvu jätkuvat kasvu järgnevatel nädalatel. Valitsuse

Soomes registreeriti täna neljapäeval, 13. jaanuaril viimase ööpäeva jooksul 14 277 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 347 276 koroonaga nakatumist. Tänase nakatumiste arvu puhul on tegemist uue rekordiga. Soomes on kahe viimase nädala haigestumus 100 000 elaniku kohta nüüd 1811. Haiglaravil on Soomes eilse kolmapäeva

PCR testid, vähemalt Eestis, on ka väga kallid, mis tekitab küsimuse, kas me ikka saame endale massilist PCR testimist enam lubada või saaks seda raha paremini kulutada. PCR testidel on kindlasti oma koht ja nad peavad jääma raskete ja sümptomitega haigete testimiseks, samuti on teatud hulga PCR testide tegemine vajalik,

Soome valitsus kaalub eriolukorra väljakuulutamist, sest haiglate koormus on suurenenud, teatas Helsingin Sanomat. Valitsusallikate sõnul on eesmärk tagada tervishoiusüsteemi toimimine, mitte kehtestada uusi piiranguid. Kavas on kasutusele võtta need seadusesätted, mis võimaldavad näiteks teatud ravi edasi lükata ning mitte täita ravile pääsemise tähtaegade nõudeid. Samuti oleks võimalik kohustada tervishoiutöötajaid puhkust

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringust selgub, et tarbijad on aja möödudes muutunud palju teadlikumaks oma õigustest ning enamik neist suudab probleemid kauplejaga suheldes ise lahendada. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) peadirektor Kaur Kajaki sõnul on hea meel tõdeda, et võrreldes 2012. aastaga on tarbijad muutunud oma õigustest oluliselt

Esmaspäevast alustab tööd valitsust nõustava teadusnõukoja uus koosseis, kes plaanib võrreldes eelmisega meedias vähem oma arutelusid jagada ja hoiduda konkreetsetest piiranguid puudutavatest arvamusavaldustest. Nõukoja liikme, Tartu ülikooli kommunikatsiooniuuringute professori Triin Vihalemma sõnul kuuleb edaspidi nende soovitustest kõigepealt valitsus ja alles siis avalikkus. Täiesti uue valdkonnana on Toivo Maimetsa juhitavas teadusnõukojas

Haridus- ja teadusministeeriumi kriisijuht Rain Sannik märkis kolmapäevasel pressikonverentsil, et nii nagu selle õppeaasta alguses, nii ka õppeaasta teises pooles on kõige olulisem koolide avatuna hoidmine ja kontaktõppe tagamine. “Oluline on koolide avatuna hoidmine, kontaktõppe tagamine. Kiirtestimine peab jätkuma ka õppeaasta teises pooles ning olema tagatud juunikuuni,” märkis ta. Sanniku

Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Mario Kadastik rääkis ERR-ile, et pärast koolivaheaega tuleb koolides taas kõiki lapsi, ka vaktsineerituid testida. Omikroni tüve tõttu võib aga tulla ette rohkem distantsõpet. “Esimesed kaks nädalat, mil lapsed kooli tulevad, peab kindlasti testima kõiki lapsi kaks korda nädalas, sõltumata vaktsineerituse tasemest,” selgitas Kadastik. Kadastik rääkis,