«Saavutasime kokkuleppe ka lastetoetuste ja perehüvitiste osas, mis on väga ligilähedane meie poolt riigikogus algatatud seadusemuudatusega. 2023. aastast tõusevad lastetoetused 80 euroni, kolme ja enama lapsega perehüvitis 600 euroni ning seitsme ja enama lapsega peredele 800 euroni,» märkis Seeder erakonnakaaslastele. Veel astuti Seederi sõnul kaks täiendavat sammu. «Perehüvitist hakatakse maksma
Loe edasi »
Riigikogu tänasel täiskogu istungil jätkus lastetoetusi tõstva eelnõu teine lugemine. Riigikogu hääletas läbi 32 muudatusettepanekut, jõudes istungi lõpuks 1191 muudatusettepanekust läbi vaadata 149. Eelnõu järgi tõuseb lapsetoetus esimese ja teise lapse eest 60 eurolt 100 eurole ehk samale tasemele nagu on lapsetoetus kolmandale ja järgnevatele lastele. Lasterikka pere toetus
Loe edasi »
Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas täna kahel istungil perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekuid. Reformierakonna fraktsioon esitas tähtajaks 1657 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon kolm muudatusettepanekut. Mõlema fraktsiooni muudatusettepanekuid hääletati kimpudena. Nii Reformierakonna kui ka sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekute kimbu poolt hääletas neli ja vastu kuus komisjoni liiget, seega ei leidnud kumbki muudatuste
Loe edasi »
Lastekaitse Liit rõhutab arvamuses, et lapsed ei tohi kunagi olla poliitvõitluse objektid. Siinjuures on paslik meenutada Eesti suhtes 1991. aastast kehtivat ÜRO Lapse õiguste konventsiooni ühte aluspõhimõtet, et kõik otsused peavad lähtuma lapse parimatest huvidest. Iga lapse puhul. Riigi igas otsuses. Liit toonitab, et lapse heaolule kui poliitika teemale tuleb
Loe edasi »
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Mart Võrklaeva kinnitusel pole erakond enne perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu esmaspäevast esimest lugemist seisukohta muutnud: sellisel kujul ja kiirustades nemad eelnõu ei toeta, kirjutab Postimees. Võrklaeva sõnul leiab Reformierakond endiselt, et praegusel kujul ei peaks eelnõu enne jaanipäeva vastu võtma. Endiselt püsib ka lootus, et Keskerakond
Loe edasi »
Möödunud nädalal 54 Riigikogu liikme algatatud perehüvitiste seadusemuudatusega soovitakse märkimisväärselt tõsta lastetoetusi. Sotsiaalkomisjoni esimehe Siret Kotka sõnul on kõrge inflatsiooniga kaasnenud energia, kütuse ja toidu hinnatõus valusalt löönud perede rahakoti pihta. „Tahame võimalikult kiiresti anda peredele kindluse, et riik on nendega,“ sõnas Kotka. „Väga tähtis on, et lastetoetused oleksid universaalsed
Loe edasi »
Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas tänasel istungil saata esimesele lugemisele eelnõu, mis lubab perehüvitisi maksta ka surnult sündinud lapse vanematele ning võimaldab vanemahüvitise arvestusperioodist välja jätta tervisekriisi tõttu töötuna arvel oldud aeg. Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka märkis, et eelnõuga saab lahendatud kaua aega valitsenud ebaõiglus, mille järgi surnult sündinud
Loe edasi »
Sotsiaalkomisjon plaanib esmaspäeval riigikogu selle nädala päevakorras võtta välja eelmise võimuliidu eelnõu, mille kohaselt jääks töötuna arvel oldud aeg vanemahüvitise määramisel arvestamata. Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles BNS-ile, et pole kindel, kas eelnõu järgib võrdse kohtlemise põhimõtet ja nädalaga tahetakse selles selgusele jõuda. “Me ei taha anda põhjendamatuid ootusi
Loe edasi »
Valitsuse plaan kaotada ravikindlustus mittetöötavate kuni kaheksa-aastaste laste vanematelt ei ole suunatud ainult riigi rahaliste vahendite säästmisele, vaid ka sotsiaalmaksu erisuste viimisele kooskõlla muutunud pere- ja tööeluga, selgub eelnõu seletuskirjast. Kui praeguse süsteemi kohaselt tasub riik sotsiaalmaksu nende inimeste eest, kes kasvatavad kuni kaheksa-aastast last või kolme kuni kuut üle
Loe edasi »
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, millega luuakse perehüvitiste seadusesse ühe või mõlemad vanemad kaotanud lastele toitjakaotuspensioni asemele ühtlane toitjakaotustoetus. Uuele süsteemile üleminek on planeeritud 1. oktoobrist 2026. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul ei sõltu loodava toetuse suurus edaspidi lahkunud vanema poolt välja teenitud vanaduspensionist ega pereliikmete arvust, vaid on
Loe edasi »