Paraku ei õnnestunud meil tehniliste tõrgete tõttu 1071 perehüvitise saajale maksta toetusi ja hüvitisi lubatud ajaks ehk 6. jaanuari õhtuks. Möödunud nädala lõpus teadsime, et 1000 perehüvitise saajat saab oma toetuse kätte reede jooksul ning 71 puhul peame teostama täiendavat kontrolli. Paraku on see osutunud oodatust keerulisemaks ja kahjuks ei

Kuigi perehüvitiste seaduse, millega tõusevad nii esimese ja teise lapse kui ka lasterikaste perede toetused, väljakuulutamine on vanematele suureks kergenduseks, kinnitab Isamaa erakonna esimees Helir-Valdor Seeder, et ka järgmises Riigikogu koosseisus kavatseb Isamaa seista perede elujärje täiendava parendamise ning perepõhise maksureformi eest. Kui Eesti Päevaleht detsembri lõpus poliitaasta kokku võttis,

Riigikogu põhiseaduskomisjon peab täna avaliku istungi, et arutada presidendi poolt välja kuulutamata jäetud perehüvitiste seadust, mille uuesti arutamine toimub Riigikogus kolmapäeval peetaval erakorralisel istungjärgul. Põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi sõnul käsitleb komisjon avalikul istungil argumente, miks president otsustas jätta seaduse välja kuulutamata, ning kujundab seisukoha, kas teha täiskogule ettepanek seadus muutmata

Täiendus 6.01 – President Alar Karis kuulutas täna välja perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse, mille Riigikogu võttis 28. detsembril 2022 muudetud kujul uuesti vastu. Nädal varem saatis riigipea seaduse parlamendile uuesti arutamiseks, kuna selle üks säte oli vastuolus põhiseadusega. Nüüd seadust välja kuulutades tegi president Karis järgneva

Äsja vastu võetud seaduse kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 80 euroni kuus, lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 650 ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus. Riigikogu võttis täna vastu valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse (703 SE),

Kolmapäeval riigikogus teisele lugemisele tulev perehüvitiste seadus loob juurde ebavõrdsust ja põlistab vaesust, leiab Eesti 200 aseesimees Kristina Kallas. “Niivõrd suur toetuste vahe 1-2 ja 3 ning enama lastega perede toetamisel ei too juurde kõrgemat heaolu, sest vaesusriskis on meil üksikvanemaga pered, keda see seadusmuudatus käsitleb eriliselt ebaõiglaselt ning need,

Valitsus otsustas sel nädalal eelarve läbirääkimistel, et perehüvitiste reform jõustub täies mahus järgmise aasta 1. jaanuaril. Kuigi sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE) soovis selle rakendamiseks aega 2025. aastani, siis valitsuse värske otsus sellist võimalust ei anna – tuleb nui neljaks kohe ära teha. Riisalo sõnul on probleeme peretoetuste järk-järgulise vähenemise rakendamisega.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna erakorralise istungi, et saada ülevaade valitsuses perehüvitiste osas kokku lepitud muudatustest ja nende mõjust riigieelarvele. Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul võtab komisjon fookusesse Sotsiaalministeeriumis valminud perehüvitiste eelnõu. „Soovime vaadata otsa numbritele ja saada ülevaate, milline mõju on perehüvitiste süsteemi muudatustel tulevase aasta riigieelarvele,“ ütles

Sotsiaalministeeriumis valminud perehüvitiste eelnõust jäi välja Isamaa soovil koalitsioonileppesse kirja pandud punkt, et edaspidi makstakse suurpere toetust kuni vanema lapse 24-aastaseks saamiseni ja seejärel hakkab toetussumma vähenema. Et uuest aastast peavad lastetoetused tõusma ning edaspidi hakatakse neid vastavalt elukalliduse tõusule indekseerima, on ühel meelel kogu valitsus. Oodatud tüliõunaks aga sai

Õiguskantsler Ülle Madise leidis, et perehüvitiste seadus ei ole põhiseadusega vastuolus, sest seaduse alusel lasterikastele peredele suuremat toetust makstes saab võimalike toimetulekuprobleemide tekkimist ennetada. Õiguskantsleri poole pöördus inimene, kelle arvates on perehüvitise seaduse alusel kahe lapsega perele ja kolme ning enama lapsega perele makstavate toetuste vahe liiga suur. See toob