Sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu järgi kerkivad perehüvitised tuleval aastal nii, nagu koalitsioonis kokku lepiti, kuid 23-aastaste laste eest suurperetoetust veel ei saa. Uus perehüvitiste eelnõu põhiosa on kui koalitsioonilepingust maha kirjutatud. Esimese ja teise lapse eest saab tuleval aastal senise 60 euro asemel 80 eurot. Üksikvanema lapsele kerkib toetus samuti 80

Isamaa volikogu otsustas laupäeval, et erakond alustab koalitsioonikõnelusi Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga (SDE). Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul on Isamaa prioriteediks eelseisvatel kõnelustel saavutada koalitsioonilepe, mis pakuks lahendusi Eesti ühiskonda kõige valusamalt tabanud probleemidele, teatas erakonna pressiesindaja. “Me teame, et järgmiste valimisteni on jäänud vähem kui 9 kuud, kuid koalitsioonikõneluste

Riigikogu sotsiaalkomisjonis jätkus täna lastetoetusi tõstvale eelnõule esitatud muudatusettepanekute arutelu ning komisjon tegi ettepaneku lõpetada täiskogus 8. juunil eelnõu teine lugemine. Sotsiaalkomisjon alustas perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõule esitatud muudatusettepanekute läbivaatamist eelmisel neljapäeval, mil ükski Reformierakonna liikmete esitatud enam kui 1600-st ettepanekust ei leidnud toetust. Ka ei toetanud komisjon ühtki

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles kommentaariks peaminister Kaja Kallase otsusele saata valitsus laiali, et see näitab Reformierakonna reeturlust. “Nagu näha, siis peaminister enda avaldust ei [presidendile] vii. Aga kuuldused paralleelläbirääkimistest osutusid tõeseks. Jutud Reformierakonna reeturlusest osutusid tõeseks. Ja see kõik lastetoetuste tõstmise pärast,” ütles Karilaid ERR-ile. Peaminister Kaja Kallas (RE)

Riigikogu sotsiaalkomisjon alustas täna perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekute arutamist. Kokku esitasid Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonid tähtajaks 1657 muudatusettepanekut. Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka selgitas, et komisjon otsustas anda igale muudatusettepaneku esitanud saadikule oma muudatusettepaneku tutvustamiseks kaks minutit. Ühtlasi otsustas komisjon hääletada Reformierakonna fraktsiooni esitatud ettepanekuid ühe paketina

Pere Sihtkapital SA tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et 81% vastajate arvates peaks riik laste saamist ja kasvatamist rohkem toetama. Hetkel ühiskonnas palju kõneainet pakkuvat perehüvitiste seaduse muutmise eelnõud toetab aga 68% vastajatest ehk enam kui kaks kolmandikku. 994 vastajaga küsitluse viis 27.-30. maini läbi Norstat Eesti AS. Esmaspäeval (30.05.2022) läbis

Reformierakonna Riigikogu fraktsioon edastas sotsiaalkomisjonile umbes 2000 muudatusettepanekut perehüvitiste seadusele, et peatada selle kiirustades läbisurumine riigikogu sellel istungjärgul. “Soovime peatada selle eelnõu kiirustades läbisurumise kolmel põhjusel. Esiteks tuleks laste ja perede parimal viisil aitamiseks pidada sisulist arutelu, nagu soovitas hiljuti Eesti lastekaitse liit. Tuleb küsida, kas ja millist toetust indekseerida,

Täiendus kell – 18.40 – Riigikogu esmaspäevase istungi päevakorras oli ka valitsuskoalitsioonis pingeid tekitanud peretoetuste eelnõu esimene lugemine. Reformierakond tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, ettepanek toetust aga ei leidnud. Peaminister ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles esmaspäeval ERR-ile, et kui Keskerakonna hääled peaksid eelnõule taha tulema, on tegu uue poliitilise

Riik peaks lastetoetusi kavandades panustama rohkem ka esimese ja teise lapse toetamisse, sest peretoetuse tõus on viimastel aastatel olnud suunatud suurperedele, kõige vähem tuge saab aga tavaline ühe- ja kahelapseline pere, ütles Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika kaasprofessor Mare Ainsaar. Valitsuses pingeid tekitav perehüvitiste muutmise eelnõu tõstaks esimese

Riigikogu kiitis kolmapäeval alanud ja neljapäeva öösse veninud istungil heaks lisaeelarve, mis oli omakorda seotud valitsuse usaldusküsimusega. Lisaeelarve oli päevakorra 11. punkt ning selleni jõudis riigikogu alles kolmapäeva hilisõhtul. Riigikogu kiitis lisaeelarve heaks neljapäeva öösel pisut enne kella kolme. Lisaeelarve eelnõu poolt hääletas 54 riigikogu liiget, vastu oli 29 opositsiooni