Uudised

Riigikogu kiitis lisaeelarve heaks, valitsus püsib

Riigikogu kiitis kolmapäeval alanud ja neljapäeva öösse veninud istungil heaks lisaeelarve, mis oli omakorda seotud valitsuse usaldusküsimusega.

Lisaeelarve oli päevakorra 11. punkt ning selleni jõudis riigikogu alles kolmapäeva hilisõhtul. Riigikogu kiitis lisaeelarve heaks neljapäeva öösel pisut enne kella kolme.

Lisaeelarve eelnõu poolt hääletas 54 riigikogu liiget, vastu oli 29 opositsiooni saadikut.

Lisaeelarve eelnõu oli seotud valitsuse usaldusküsimusega.

Enne lisaeelarve arutelu võttis riigikogu vastu samuti usaldusküsimusega seotud perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekandeseaduse ja teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seadus võeti vastu 60 poolthäälega, eelnõule olid vastu üheksa Isamaa fraktsiooni saadikut, EKRE fraktsiooni saadikud ei hääletanud.

Teise lugemise eel viidi sellesse eelnõusse muudatus, mille kohaselt makstakse lastele ja pensionäridele novembris ühekordset 50-eurost toetust. Samuti lisandub seadusega võimalus võtta toimetulekutoetuse määramisel kuni kuuel kuul aastas arvesse eluaseme soetamisega seotud laenu tagasimakseid. Üks muudatus puudutab ka üksi elavaid pensionäre, kes on võtnud või kaaluvad võtta oma koju üüriliseks või allüüriliseks Ukraina sõjapõgenikke. Kui praegu võib pensionär üürilist võttes kaotada üksi elava pensionäri staatuse ja sellega koos ka üksi elava pensionäri toetuse, siis muudatuse kohaselt jääks talle alles nii staatus kui ka toetus.

Usaldusküsimusega oli seotud ka alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. See seadus võeti vastu 57 poolthäälega. Vastuhääletanuid ja erapooletuid ei olnud.

Selle seaduse muudatused alandavad eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära 1. juunist kuni 31. detsembrini Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemele. Kui praegu on aktsiisimäär 1000 liitri kohta 100 eurot, siis muudatuse kohaselt alaneb see ajutiselt 21 eurole.

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis oli samuti seotud valitsuse usaldusküsimusega, võttis riigikogu vastu 58 poolthäälega. Eelnõule oli vastu 22 Isamaa ja EKRE saadikut.

Selle seaduse muudatuste kohaselt alaneb ajakirjandusväljaannetele kehtiv käibemaksumäär alates 1. augustist üheksalt protsendilt viiele, et toetada Venemaa poolt liberaalse demokraatia vastu suunatud infosõjas ja inforünnakute keskkonnas sõltumatu ja professionaalse Eesti kvaliteetajakirjanduse kättesaadavust.

Lisaeelarve seaduse eelnõu ja sellega seotud kolm seaduseelnõu läbisid Riigikogus esimese lugemise 4. mail. Sel esmaspäeval otsustas valitsus siduda eelnõud teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka eelnõude juhtivkomisjonide kohustused. Täiskogu kolmapäevasel istungil esines iga eelnõu arutelul valitsuse esindaja, kes vastas ka riigikogu liikmete küsimustele, seejärel peeti läbirääkimised ja viidi läbi lõpphääletus.




Korobeinik: valitsus jääb püsima

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, Keskerakonna fraktsiooni liige Andrei Korobeinik ütles ERR-ile, et kuigi koalitsioonis Reformierakonnaga on suhted pingelised, lepiti kokku, et koalitsioon jätkab.

“Ja siis me toetame ka valitsust ja hääletame nende nelja eelnõu poolt, kaasaarvatud lisaeelarve,” ütles Korobeinik.

Küsimusele, et seega valitsus kolmapäeval ei kuku, vastas Korobeinik, et ei.

“Täna õhtul ei kuku ja ma arvan, et lisaeelarve vastuvõtmine on oluline, valitsuse laialisaatmine ei tee maailma paremaks, praegu me jätkame,” lausus ta.

Seda, et valitsus jääb püsima, pakkus ka opositsiooni kuuluva EKRE fraktsiooni liige Mart Helme.

“Mul ei ole mingit kahtlust, et valitsus jääb püsima. Ainult et ma võin ka eelmise valitsuse kogemusest öelda, et iga kord, kui selline torm üle käib, on omavaheline side nõrgem. See on nagu puu, mida torm vajutab ja vajutab ja mingil hetkel on kriitiline punkt ja siis see murdumine tuleb. Ma ei välista, et see murdumine tuleb lähikuudel, aga mitte praegu,” rääkis Helme.




Valitsuse algatatud riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga nähakse ette kolm olulist Eesti julgeolekut tugevdavat kava. Esiteks – riigi sõjalise kaitse kiire tugevdamise kava, teiseks – riigi sisemist turvalisust tugevdavad sammud ning kolmandaks – Eesti energiajulgeolekut tugevdav kava. Lisaks otsustasid 3. märtsil EL-i siseministrid käivitada Ukraina sõjapõgenike jaoks nn ajutise kaitse direktiivi, mis paneb paika ajutise kaitse saanud sõja eest põgenenud inimeste esmasteks vajadusteks mõeldud teenuste osutamise. Lisaeelarve arvestab sellega.

Lisaeelarve näeb ette tegevused Eesti sõjalise kaitse, sisemise turvalisuse ja energiajulgeoleku tugevdamiseks. Eesti laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime suurendamiseks on lisaeelarves ette nähtud 247,6 miljonit, energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit ning Ukraina sõjapõgenike toetamiseks 242,7 miljonit eurot.

Menetluse käigus tehtud muudatuste järel on lisaeelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht kokku 878 miljonit eurot. Eelarvetasakaal algse eelnõuga võrreldes ei muutunud. Lisaeelarve mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on tänavu 626 miljonit eurot ehk 1,9 protsenti SKP-st.

Err.ee

Jaga
Back to top button