Riigikogu õiguskomisjon saatis täiskokku esimesele lugemisele eelnõu, millega kaasajastatakse mehitamata õhusõidukite seire- ja tõrjevõimalusi.
„Selliste mehitamata õhusõidukite nagu droonid ja õhupallid kasutamine on viimastel aastatel märgatavalt sagenenud nii tavakasutajate hulgas kui ka kuri- ja luuretegevuses. Lisaks on Eestisse ja teistesse NATO-riikidesse eksinud Venemaa ja Ukraina sõjalisi droone, mis on siin alla kukkunud,“ märkis komisjoni esimees Madis Timpson.
„Droonid on väikesed, liiguvad kiiresti ja võivad lennata madalal, mistõttu tuleb ohu korral reageerida ja otsustada kiiresti, kuid kehtiv õigus ei arvesta piisavalt mehitamata õhusõidukitest lähtuva ohuga. Eelnõu loob selge rollijaotuse ja paremad tõrjevõimalused, kuid lisaks annab see tõuke meie kaitsetööstusettevõtete arengule,“ lausus Timpson.
Eelnõuga tehakse seadusandluses muudatused, et viia reeglid tänapäeva vajadustega vastavusse ning õhuruumist lähtuvat ohtu paremini ennetada ja tõrjuda. Pannakse paika, kuidas jaotub vastutus asutuste vahel. Sätestatakse, et Kaitsevägi reageerib ennekõike sõjalistele ning Politsei- ja Piirivalveamet tsiviildroonidele. Istungil viidati, et politsei ja Kaitsevägi saavad seireinfost ühtse ülevaate ja seega koos otsustada, kes ohtu tõrjub.
Julgeolekuasutused saavad eelnõuga õiguse tõrjuda mehitamata õhusõidukeid oma territooriumil ning riigikaitseobjektide valdajad, eelkõige võtmetähtsusega elutähtsat teenust pakkuvad ettevõtted, saavad pädevused ja õigused, et paremini kaitsta oma taristut. Istungil toodi välja, et eelnõu loob aluse selleks, et kaitsevaldkonna ettevõtted saaks toota ning oma tooteid pakkuda politseile, Kaitseväele ja ka turvaettevõtetele.
Istungil tutvustasid eelnõu ja vastasid saadikute küsimustele peaminister Kristen Michal ja Riigikantselei õigusasjade direktor Kristi Purtsak.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 20. mail ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
