Sotsiaalkomisjon algatas peretoetuste seaduseelnõu muudatused Sotsiaalkomisjon algatas Sotsiaalministeeriumi esitatud perehüvitiste tõstmise eelnõu muudatused, mis toovad lasterikka pere toetusest samm-sammulise väljumise vanusepiiri 19. eluaastale ehk viis aastat varasemaks. Komisjoni esimehe Helmen Küti sõnul teeb lasterikka pere toetuse astmelise lõppemise vanusepiiri toomine seni plaanitust viis aastat allapoole ehk 19. eluaastani olukorra õiglasemaks.

Perehüvitiste teemal piike murdnud koalitsioonipartnerid jõudsid kokkuleppele, mille kohaselt hakatakse lasterikka pere toetust maksma kuni kolmanda lapse 19-aastaseks saamiseni (varasem piir oli 24 aastat), misjärel väheneb summa järk-järgult. Lisaks tõusevad lasterikaste perede toetuse summad rohkem kui eelnõu algses versioonis. Isamaa teatel tõuseb lasterikka pere toetus jaanuarist 650 euroni juhul, kui

Perehüvitiste teemal piike murdnud koalitsioonipartnerid jõudsid kokkuleppele, mille kohaselt hakatakse lasterikka pere toetust maksma kuni kolmanda lapse 19-aastaseks saamiseni (varasem piir oli 24 aastat), misjärel väheneb summa järk-järgult. Lisaks tõusevad lasterikaste perede toetuse summad rohkem kui eelnõu algses versioonis. Isamaa teatel tõuseb lasterikka pere toetus jaanuarist 650 euroni juhul, kui

Riigikogu sotsiaalkomisjoni heakskiidu sai perehüvitiste seadust ja perekonnaseadust muutev eelnõu, millega plaanitakse märkimisväärselt tõsta laste- ja peretoetusi. Riigikogu täiskogus seaduseelnõu tutvustama määratud komisjoni liige Priit Sibul rõhutas, et eelnõul on kaks suurt eesmärki. „Lastetoetuste puhul on oluline ennekõike täiendav majanduslik tugi perele. Perehüvitiste eesmärk on aga seotud Eesti rahvastiku jätkusuutlikkuse

Kui seni on lapsetoetust makstud lapse 16aastaseks saamiseni või õppiva lapse korral 19aastaseni, siis peagi makstakse peretoetust kuni lapse 24aastaseks saamiseni. Valitsus kiitis eelmise nädala istungil heaks ja saatis riigikogusse perehüvitiste tõstmise eelnõu, et toetada lastega perede majanduslikku toimetulekut ning suurendada kindlustunnet perelisa planeerimisel. Suuremad toetused hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2023, kui

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ja saatis Riigikogusse perehüvitiste tõstmise eelnõu, et toetada lastega perede majanduslikku toimetulekut ja suurendada kindlustunnet perelisa planeerimisel. Suuremad toetused hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2023, kui kolmelapselise pere igakuine peretoetuste summa hakkab uuest aastast olema 860 eurot kuus.   Esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema

Paljud Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikud on saanud kurva teate, et nende poeg, abikaasa või isa on sõjas hukkunud. Eesti aga ukrainlastele matusetoetust ega nende lastele toitjakaotuspensioni ei maksa, ehkki põgenikud on siin tööle asunud ja maksavad makse. Paljud sõja eest Eestisse põgenenud inimesed on juba jõudnud Eestis töökoha leida ja

Perehüvitiste seaduse muudatused toovad riigile lisaks uuteks toetusteks minevale püsikulule ka suuremaid kulutusi tööjõule, sest seaduse kiire vastuvõtmine nõuab lisatööjõu palkamist. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo saatis reedel ministeeriumitesse kooskõlastamiseks perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille seletuskirjas on muuhulgas välja toodud, et riigi kulu perehüvitiste maksmiseks suureneb juba esimese kolme

„Pered vajavad väga toetusi, sest kõik nende kulud on suurenenud,“ ütles riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap. „Lapsetoetus peaks iga lapse kohta olema eelnõus pakutud 80 euro asemel hoopis 100 eurot.“ Samas võib peretoetuste süsteem üha kasvavate vajaduste tõttu igal hetkel kokku kukkuda ning kavandatavad uuendused

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile perehüvitiste seaduse eelnõu, millega suurendatakse 1. jaanuarist 2023 esimese ja teise lapse, üksikvanema lapse ja lasterikka pere toetusi ning indekseeritakse lasterikka pere toetus alates 1. maist 2024. Peretoetuste suurendamine parandab perede majanduslikku toimetulekut ja tõstab kindlustunnet perelisa planeerimisel.   Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul aitavad riiklikud perehüvitised katta laste hooldamise,