Valitsuskoalitsiooni plaan kärpida peretoetusi, lõpetada nende indekseerimine ning sujuv üleminek on rünnak Eesti perede vastu, rõhutab Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Riina Solman. Oma kinnisidee elluviimiseks kavatsevad võimuerakonnad mööda minna ka Riigikogu tavalisest seadusloomepraktikast. „Peretoetuste kärpimise eelnõud on sotsiaalkomisjon nüüdseks arutanud juba kahel koosolekul. Opositsioon on nõudnud koosolekute avalikuks tegemist, et seadusest

Uue valitsuse koalitsioonileppes on palju tähelepanu saanud maksutõusud ja kulude kokkuhoid, et hoida korras riigi rahandust. Oleme läbi valimiste jälginud toimetulekuga seotud valimislubadusi ja nüüd saab vaadata, mis neist lõpuks ka uue valitsuse töölauale jõudsid. Praeguses majandusolukorras ei saa vaadata mööda inimeste, eriti madala sissetulekuga inimeste toimetuleku küsimustest. Inflatsioon on

Lapsepuhkus Lapsepuhkust antakse mõlemale töösuhtes olevale vanemale eraldi ja iga last arvestades. Kummalgi vanemal on iga 14-aastase ja noorema lapse kohta kogu perioodi peale kokku 10 lapsepuhkuse päeva (kahe peale kokku 20 päeva). Mida rohkem on peres alla 14-aastaseid lapsi, seda rohkem lapsepuhkuse päevi on vanemale ette nähtud. Vanematele on lapsepuhkuste

Kes on lapse elatise maksmisest kõrvale hiilinud või kes sai peretoetust, aga ei saanud lapse hoolitsemisega hakkama ja laps eraldati perest − selline info oli inimliku vea tõttu Ametlike Teadaannete süsteemis nähtaval. „Sotsiaalkindlustusameti kaudu maksti Teile lapse X eest perehüvitist summas 117,54 eurot kuus kuni [täpne kuupäev],“ seisis dokumendis, mis

Läinud nädala laupäev jääb meile alatiseks meelde, sest just siis avaldasite peatselt valitsuse moodustavate koalitsioonipartneritega leppe, mille sisu on pehmelt öeldes jahmatav. Nii ulatuslikke maksutõuse ja juba rahvale lubatu äravõtmist teie valijad ette näha küll ei osanud. Rahvastikuteadlane, professor Ene-Margit Tiit on öelnud, et parim perepoliitika on selline, et midagi

Ajutise kaitse pikendamisel jätkame varem määratud toetuste, hüvitiste ja pensionide maksmist. Kui politsei- ja piirivalveametis on ajutine kaitse pikendatud, lisame selle info meie andmebaasi. Kuna hetkel on ajutise kaitse pikendusi palju, võtab protseduur tavapärasest rohkem aega. Oleme probleemiga kursis ja tegeleme selle lahendamisega. Palume teil endil kontrollida alljärgnevat. Kui te

Koalitsiooni väärtused ja poliitilised eesmärgidEesti riigi alusväärtuseks on Eesti inimeste vabaduste ja põhiõiguste kaitse. Kõik Eestipoliitilised protsessid peavad lähtuma lojaalsusest põhiseadusele ja kinnistama Eesti vabadust.Üksnes võimude lahususe ja õigusriigi põhimõttest lähtuv demokraatlik riigikorraldus tagab Eesti edasise arengu. Ainult sel moel saab Eesti olla koht, kus on parimad tingimused meiekultuuri ja

Perehüvitiste seaduse muudatuste kohaselt lõppevad lasterikka pere toetused nüüdsest sujuvalt. Samuti ei olene edaspidi lapsetoetuse maksmine kuni lapse 19-aastaseks saamiseni lapse ōppimisest. Nii taastub ligi 3000 perel õigus peretoetustele, mis makstakse tagasiulatuvalt hiljemalt 31. märtsiks. Peretoetused makstakse 01.01.–31.03.2023 perioodi eest tagasiulatuvalt peredele, kus peretoetuse maksmine lõppes enne 2023. aastat, sest

Tänavu märtsis tuleb ligi 17 000 sõjapõgenikul Eestisse jäämise korral pikendada ajutist kaitset. Õigeaegsel pikendamisel ei ole vaja sotsiaalkindlustusametisse hüvitiste ja toetuste jätkumiseks pöörduda, sest need pikenevad automaatselt. Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juhataja Kati Kümniku sõnul saadakse andmed ajutise kaitse pikendamise kohta rahvastikuregistrist. “Sõjapõgenikud, kes teavitavad politsei- ja piirivalveametit soovist ajutine