Uudised

Valitsus kiitis heaks peretoetuste tõstmise

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ja saatis Riigikogusse perehüvitiste tõstmise eelnõu, et toetada lastega perede majanduslikku toimetulekut ja suurendada kindlustunnet perelisa planeerimisel. Suuremad toetused hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2023, kui kolmelapselise pere igakuine peretoetuste summa hakkab uuest aastast olema 860 eurot kuus.

 

  • Esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus tõusevad uuest aastast 80 euroni kuus (praegu vastavalt 60 ja 19,18 eurot).
  • Lasterikka pere toetus tõuseb uuest aastast 3–6 lapse puhul 600 euroni (praegu 300 eurot) kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 800 euroni kuus (praegu 400 eurot). 3–6-lapselistes peredes elab 28% kõigist Eesti lastest.
  • 1. jaanuarist 2023 hakatakse lasterikka pere toetust maksma selle sujuva lõppemiseni pere noorima lapse 24-aastaseks saamisel.
  • Alates 1. maist 2024. a indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.

„Elukalliduse tõus puudutab kõiki Eesti inimesi, mistõttu on oluline toetada lastega perede toimetulekut ja anda ka keerulisteks aegadeks kindlustunnet perelisa planeerimisel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eraldi tähelepanu pöörab riik ühe vanemaga ja lasterikastele peredele, kus on keskmisest suurem vaesusrisk või kus laste kasvatamisega kaasnevad perele suuremad kulud.“

2023. aastal läheb peretoetuste tõstmine maksma ligi 164 miljonit eurot, millele lisanduvad IT-arenduste ja tööjõukulud ligi 1,7 miljonit eurot. Muu hulgas peab sotsiaalkindlustusamet värbama juurde 23 inimest, kellest suurem osa hakkab tegelema lasterikka pere toetuse sujuva lõpetamise menetlemisega käsitööna. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusel tuleb juurde värvata neli inimest.

Sotsiaalkaitseministri kinnitusel annavad sotsiaalministeeriumi asutused endast parima toetuste väljamaksmise sujuvuse tagamiseks. „Oleme ka varem öelnud, et seaduse vastuvõtmisest muudatuste jõustumiseni on nii vähe aega, et infosüsteemide arenduseks ja testimiseks jääb ajast puudu. E-riik läheb ajutiselt ajas tagasi ja sotsiaalkindlustusamet hakkab kuni 24-aastaste laste eest saadavat toetust menetlema käsitööna. Arendus nõuab aega, kuna seni lapse õppimisega seotud toetuste loogikat tuleb täielikult muuta,“ selgitas Riisalo. Riskide realiseerumisel, kui peretoetuste väljamaksmisel peaks käsitööst tulenevalt esinema ebatäpsusi summades või tähtaegades, makstakse toetuse saajatele viivist.

Perehüvitise täiemahulise arenduse teostamiseks tuleb riigil loobuda ka osade pooleliolevate arendusprojektide lõpuni viimisest. Üheks näiteks on Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav pensioniteenuse arendus, mille peatamisel tuleb tagasi maksta üle 100 000 euro, mis on pea poole miljoni eurose arenduse eest riigile juba välja makstud ning samad kulud edaspidi planeerida riigieelarvesse.

2026. aastaks kasvab peretoetuste lisakulu ligi 226 miljoni euroni ja seega prognoosib ministeerium peretoetuste kogukulu riigieelarves ligi 521 miljonit eurot.

Lisaks kavandatakse eelnõuga justiitsministeeriumi soovil elatise arvutamise muutmist, mille kohaselt ei võeta edaspidi miinimumelatise arvutamisel arvesse lasterikka pere toetust. Muudatuse eesmärk on tagada, et lasterikka pere toetuse suurenemine ei vähendaks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust. Kolme lapse puhul kasvab miinimumelatise summa selle mõjul 130 euro võrra. Lapsi peamiselt kasvatava vanema võit peretoetuste suurenemisest ja elatise valemi muutmisest on praegusega võrreldes 470 eurot kuus. Võrdluseks, koos elavate perede võit peretoetuste suurenemisest on 340 eurot kuus.

Jaga
Back to top button