Statistikaameti andmetel sõlmisid Eesti elanikud 2025. aastal 5998 abielu, mida on 363 võrra vähem kui 2024. aastal. Sealhulgas sõlmiti 139 abielu samasooliste paaride vahel. Tegemist on esimese korraga viimase kümne aasta jooksul, kui abielude arv jäi alla 6000.
Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenusejuhi Kadri Rootalu sõnul oli eelmine selline periood aastatel 2009–2012, kui näiteks 2010. aastal sõlmiti vaid 5066 abielu. „Lähiaastate suurim abielude arv oli pärast koroonapandeemiat 2022. aastal, kui sõlmiti rekordilised 7200 abielu. Viimase 25 aasta jooksul on olnud mitu sarnast tõusu ja langust ning 2025. aasta abielude arv ei ole seega suures plaanis eriline,“ rääkis Rootalu.
Pulmi peeti mullu kõige enam juulis ja augustis, mil sõlmiti 30% kõigist abieludest. Kõige populaarsem abiellumise kuupäev 2025. aastal oli 08.08.
Suur osa noorpaaridest abiellus esmakordselt, korduvabielude osakaal oli meeste seas 22% ja naiste seas 23%. Korduvabielude osakaal on viimastel aastatel langenud, näiteks 2023. aastal oli see nii meestel kui naistel ligi 30% ning 25 aastat tagasi 32%. Esmakordselt abiellujate keskmine vanus oli meestel 31,8 ja naistel 29,8 aastat. „See on eelmiste aastatega võrreldes pisut langenud ning oli nii meeste kui naiste puhul viis aastat tagasi ümmarguselt poole aasta võrra kõrgem. Võrdlusena saab välja tuua, et esmakordselt sünnitavad naised on keskmiselt umbes pool aastat nooremad kui esmakordselt abielluvad naised (29,35 aastat). Samas tuleb arvestada, et enam kui pooled vanemad pole lapse sünni ajal abielus – abielusündimuse osakaal oli 2025. aastal 47,7%,“ tõi Rootalu välja.
Kõige sagedamini abiellutakse 20. eluaastate teises pooles ning 30. eluaastates. Nii 2015. kui ka 2025. aastal abiellusid naised kõige rohkem vanuses 25–29, kuid nende naiste arv on vähenenud umbes 40% (2090 vs 1252). Mehed abielluvad kõige rohkem vanuses 30–34 ja nende arv on kümne aastaga vähenenud 22,5% (1570 vs 1216).
Noori abiellujaid on varasemast rohkem
Huvitava trendina on viimastel aastatel tõusnud väga noorelt abiellujate arv. 2025. aastal abiellus nooremalt kui 25aastaselt 618 meest ja 1079 naist. Kümme aastat varem oli sellises vanuses abiellujate arv meeste seas 72 ja naiste seas 86 võrra väiksem, kuigi abielude koguarv oli palju suurem. „Meedias on noorelt abiellumist seostatud sooviga kvalifitseeruda toetustele, perekonnasündmuste statistikas paraku abiellumise motivatsiooni kohta infot pole,” lisas Rootalu.
Eelmise aastaga võrreldes on abiellujate arv vähenenud kõige rohkem 30–40-aastaste seas. Sellest vanemate hulgas on langus väiksem ning pikaajalist trendi vaadates on läbi aastate näha hoopis vanemate abiellujate osakaalu tõusu. Kui 2005. aastal moodustasid 45-aastased ja vanemad kõigist abiellunud meestest 13%, siis 2025. aastal juba 20%. Naiste seas on tõus olnud 9%-lt 15%-ni.
Arvestades inimesi, kelle elukoht on Eestis ja statistikaametile teada, siis kõige rohkem abiellusid harjumaalased (55%). Harjumaale järgnesid Tartumaa (14%) ja Ida-Virumaa (8%) elanikud. „Sellele vaatamata on abielude arvu vähenemine Ida-Virumaal viimastel aastatel olnud märkimisväärne. Kui 2019. aastal abiellus 684 Ida-Virumaa meest ja 653 naist (11% abieludest), siis 2025. aastal abiellus 442 Ida-Virumaa meest ja 462 naist (8% abieludest). Võrdluseks, Ida-Virumaa rahvaarv moodustab 9,5% Eesti rahvaarvust,” tõi Rootalu välja.
Eestlastest abiellus 2025. aastal 3930 meest ja 4100 naist. Kahe eestlase vahelisi abielusid sõlmiti 3430 ehk kõikidest abieludest 57%, millest omakorda 87 abielu sõlmiti samasooliste partnerite vahel. Muudest rahvustest abiellusid Eestis kõige rohkem venelased (1051 naist ja 987 meest) ning ukrainlased (356 naist ja 274 meest).
Abielulahutuste arv on taas tõusuteel
2025. aastal lahutati 3062 abielu, millest 17 olid samasooliste paaride lahutused. Lahutuste üldarv tõusis aasta varasemaga võrreldes 169 võrra. „See peegeldab hästi üldist abielude ja lahutuste dünaamikat: kui abielude arv tõuseb (nagu 2022. aastal), siis tõuseb mõne aasta pärast ka lahutuste arv. Ajas tagasi vaadates ei ole 3000 abielulahutust aastas kuigi suur arv – näiteks 2000ndate aastate alguses oli aastane lahutuste arv tuhande võrra suurem,“ selgitas Rootalu.
Kõige rohkem lahutasid kolmekümnendates eluaastates inimesed. 10–20 aasta taguse ajaga võrreldes on nooremate inimeste lahutuste arv vähenenud, kuid viimasel kolmel aastal on abielulahutuste arv hakanud suurenema alla 25-aastaste seas. Muudes vanusegruppides on lahutuste arv aastate jooksul kõikunud üles-alla.
Abielu kestuse järgi vaadates andsid lahutuste seas tooni lühemate ehk alla 10 aasta kestnud abielude lahutused. 4% lahutatud abieludest oli kestnud alla aasta ning 18% oli sõlmitud 20 või enam aastat tagasi. Alla aasta või 1–2 aastat kestnud abielude lahutuste arv on olnud tõusuteel juba viimasel viiel aastal. 20 ja rohkem aastat kestnud abielude lahutuste arv küll kasvas 2025. aastal eelmise aastaga võrreldes samuti 467-lt 554-ni, kuid võrreldes 10–20 aasta taguse ajaga on see siiski tunduvalt madalam. Nii 2005. kui 2015. aastal lahutati enam kui 900 abielu, mis olid kestnud 20 aastat või kauem.
Made with Flourish • Create a pictogram chart
Kõigist teadaoleva elukohaga lahutajatest elas 52% Harjumaal. Lahutuste arvult ei järgnenud Harjumaale aga mitte Eesti suuruselt teine maakond Tartumaa, vaid hoopis Ida-Virumaa, kus elas 13% lahutuse registreerinud inimestest. „Seejuures on abielulahutuste arv Ida-Virumaal viimase paari aasta jooksul oluliselt tõusnud – kui 2022. aastal jäi Ida-Virumaal nii lahutanud meeste kui naiste arv alla 300, siis 2025. aastal ligines see juba 400-le,“ märkis Rootalu.
Tartumaal elas lahutanud meestest 312 ja lahutanud naistest 310. Eelmise aastaga võrreldes lahutuste arv Tartumaal langes nii meeste kui naiste seas, kuid sellele eelnenud aastatega võrreldes on näha lahutuste arvu tõusu.
Enim lahutusi oli eestlaste vahel
Suurem osa lahutajatest olid sarnaselt abiellujatele eestlased, venelased ja ukrainlased. Eestlastest lahutas 2025. aastal 1894 meest ja 1897 naist. Neist 1621 lahutust oli kahe eestlase vahel, mis on viimase kaheksa aasta kõrgeim arv. Vene rahvusest lahutas 804 meest ja 892 naist, ukrainlastest 117 meest ja 122 naist.
Kokkuvõttes tuleb abielude ja lahutuste statistikat vaadates meeles pidada, et see ei anna ülevaadet kõikidest Eesti inimeste paarisuhetest. Summaarne esmasabiellumuskordaja, mis näitab enne 50. sünnipäeva esimest korda abielluvate inimeste osatähtsust rahvastikus (eeldusel, et abiellumuskäitumine püsib vaatlusperioodi jooksul muutumatuna), oli 2025. aastal meestel 0,45 ja naistel 0,52. Seega võib järeldada, et umbes pooled Eesti elanikud ei jõua abielude ja lahutuste statistikasse mitte kunagi. Lisaks inimestele, kes eelistavad elada üksi, jäävad viidatud statistikast välja ka vabaabielud ning nii vaba- kui registreeritud abielude lahkuminekud, mida ametlikult lahutusena ei vormistata.
Andmed on avaldatud 10.06.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Vaata ka abielude rakendust ja abielude ja lahutuste valdkonnalehte.
