Sotsiaalministeerium laiendab varajase vaimse tervise abi pakkumist ja eraldas selleks 277 000 eurot, mis on ligi 73% enam kui aasta varem. Äsja lõppenud taotlusvooru tulemusena saab levinumate vaimse tervise probleemide, nagu meeleolulangus ja ärevus, korral võimalikult varases faasis abi üle 1000 inimese.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on tegemist osaga arendatavast vaimse tervise astmelise abi süsteemist. „Mida varem saab inimene oma vaimse tervise hoidmisel tuge, seda suurem on tõenäosus, et probleem ei süvene. Seepärast paneme järgmistel aastatel palju rõhku just varase vaimse tervise abi laiendamisele – nii eri sekkumiste toetamisel kui ka näiteks perearstikeskustesse vaimse tervise õdede palkamise rahastamisel,“ ütles Joller. „Samal ajal töötame selles suunas, et kõige hapramas seisus inimesed, kes vajavad psühhiaatrilist abi, seda ka saaksid, ning et eriarsti juurde jõuaksidki eelkõige need, keda kergemad lähenemised ei aita.“
Väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised (VIPS-id) aitavad inimestel vaimse tervise muredest üle saada juba varajases etapis ning sageli piisab selleks lühiajalisest programmist või juhendatud eneseabist. Spetsialisti toel omandab inimene lihtsaid toimetulekuoskusi, mida ta saab kasutada igapäevaelus. Nii jõuab abi kiiremini abivajajateni ja väheneb vajadus eriarstiabi järele.
Rahastuse saanud sekkumiste hulgas on juhendatud eneseabiprogramm iFightDepression depressiooni sümptomite leevendamiseks, mida pakuvad individuaalformaadis Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut ning grupiformaadis MTÜ Pärnu Vabakonna Maja. MTÜ Peaasjad pakub Peahea lühinõustamist, mis sobib kergemate vaimse tervise probleemide korral. MTÜ Vaikuseminutid viib läbi grupikursusi, sealhulgas Vaikuseminutite noortekursust, teadveloleku kursust ning tähelepanu ja meelerahu lühiharjutuste kursust.
Programmide ja pakkujatega saab lähemalt tutvuda Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
Taotlusvoor on osa plaanist arendada Eestis vaimse tervise astmelise abi süsteemi ning liikuda projektipõhiselt toetamiselt püsivamate lahenduste suunas. Eesmärk on aidata inimesi võimalikult varakult, juba esimeste probleemide ilmnemisel, ja ennetada vaimse tervise murede süvenemist.
Vaimse tervise mured on Eestis kiiresti kasvanud nii noorte kui ka täiskasvanute seas ning abivajadus suureneb iga aastaga. Uuringute järgi on kõige murettekitavam olukord noorte seas. Iga teine 15–17-aastane noor kogeb ärevuse või depressiooni sümptomeid ning igal teisel 18–24-aastasel on depressioonirisk.
Vaimse tervise abi arendamiseks on juba palju ära tehtud. Näiteks arendatakse Terviseportaali vaimse tervise alamlehte, et inimesel oleks üks usaldusväärne koht, kust infot leida. Koostöös Tervise Arengu Instituudiga on valminud ärevuse ja depressiooni eneseabiprogrammid.
Samuti valmistatakse ette uue astmelise abi digitaalse keskkonna hanget. Eesmärk on luua keskkond, mis aitab hinnata inimese vaimse tervise seisundit, suunata ta vajadusel sobiva abini ning toetada edasist jälgimist. Lahendust katsetatakse aastatel 2027–2028, enne kui see laiemalt kasutusele võetakse.
Lähiajal läheb avalikule kooskõlastusringile eelnõu, mille eesmärk on kehtestada selged ja ühtsed reeglid varajase abi pakkumiseks ning panna paika selle rahastamine. See annab nii teenusepakkujatele kui ka abivajajatele kindlama teadmise, kuidas abi edaspidi korraldatakse ja rahastatakse.
