Uudised

Sotsiaalkomisjon saatis perehüvitiste seaduse muudatused esimesele lugemisele

Möödunud nädalal 54 Riigikogu liikme algatatud perehüvitiste seadusemuudatusega soovitakse märkimisväärselt tõsta lastetoetusi.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Siret Kotka sõnul on kõrge inflatsiooniga kaasnenud energia, kütuse ja toidu hinnatõus valusalt löönud perede rahakoti pihta. „Tahame võimalikult kiiresti anda peredele kindluse, et riik on nendega,“ sõnas Kotka. „Väga tähtis on, et lastetoetused oleksid universaalsed – ka esimesed lapsed peaksid saama toetust 100 eurot – ja riik toetaks iibe tõusu just peretoetuste kaudu,“ sõnas Kotka.

Komisjoni aseesimees Helmen Kütt sõnas, et riik ei saa, käed rüpes, pealt vaadata vaesuses elavate laste arvu kasvu. „Esimese ja teise lapse toetus vajab kindlasti tõstmist. Sotsiaaldemokraadid algatasid juba 22. märtsil esimese ja teise lapse toetuse tõusuks eelnõu ja loodetavasti meie tõstatatud mure saab nüüd lahenduse nende eelnõude liitmise teel. Ka 2014. aastal olid just sotsiaaldemokraadid need, kes enam kui kümme aastat muutmata olnud lapsetoetuse tõusu valitsuses olles teoks tegid,“ märkis Kütt.

Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) eesmärk on toetada Eesti lastega perede toimetulekut. Eelnõu seletuskirja järgi tõuseks seaduse kehtima hakkamisel esimese ja teise lapse lapsetoetus 100 euroni eelneva 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja enamatele lastele. Edaspidi oleks lapsetoetus võrdselt iga lapse eest 100 eurot kuus.

Samuti on eelnõu järgi plaanis tõsta kolme- kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 700 euroni kalendrikuus varasema 300 euro asemel ning seitsme- ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 900 euroni varasema 400 euro asemel. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritaks toetus iga kalendriaasta 1. aprilliks indeksiga. Indeksi väärtus sõltuks 20 protsendi ulatuses tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.
Komisjon otsustas saata eelnõu Riigikogu täiskogusse esimesele lugemisele 30. mail ettepanekuga eelnõu esimene lugemine lõpetada.

2022. aasta märtsi seisuga on Eestis kokku ligikaudu 158 500 lapse- ja peretoetusi saavat perekonda, kus kasvab kokku ligi 260 000 last. Eelnõu maksumus järgmisel aastal on hinnanguliselt 244 miljonit eurot. Toetused saaksid tõusta veebruaris.

Jaga
Back to top button