Sünnitusjärgne periood võib olla keeruline aeg emale, kuna keha ja meel kohanevad uue elu rütmiga. Siin on mõned soovitused, kuidas toime tulla sünnitusjärgse stressiga: 1. Puhake ja taastuge Magage, kui laps magab: See on klassikaline nõuanne, kuid see on tõhus. Püüdke puhata, kui teie laps seda teeb. Võtke aega iseendale:

Tööstress suurendab 1,6 korda riski surra enneaegselt südame ja veresoonkonna haigustesse, koos unehäiretega suureneb see risk veelgi ning kui tööstressi ja unehäirete all kannataval inimesel peaks olema ka veel kõrgvererõhutõbi suureneb risk surra enneaegselt südame ja veresoonkonna haigustesse suisa kolm korda. “Uni peaks olema aeg, mil keha taastub, rahuneb ja

Pingeline rasedus võib mõjutada lapse arengut. Kui rase kogeb stressi, hakkab loode rohkem vasakut kätt kasutama, näitasid Suurbritannia Durhami ülikooli psühholoogid.Nadja Reissland jälgis 15 normaalselt kulgevat rasedust. Lapseootel naised täitsid 24.-36. rasedusnädalal neli korda stressitaseme hindamise küsimustiku.Samuti tehti loodetele neli korda ruumiline ultraheliuuring, kus lapse käitumine salvestati filmina. Videolõikude analüüsimisel

Naha seisund sõltub väga paljudest erinevatest teguritest, sealjuures eluviisist ja emotsionaalsest stressist. Milliseid nahamuresid stress endaga kaasa tuua võib ja kuidas neid leevendada, räägib BENU kosmeetikakonsultant Marite Talbre. Naha heaolu sõltub paljudest aspektidest Teekond terve ja ilusa nahani hõlmab Marite Talbre sõnul nii toitumist, meeleseisundit kui ka õigeid nahahooldusnippe, teadmisi

Kiire ja väljakutseid täis igapäevaelu toob endaga paratamatult kaasa kõrgendatud stressi olukordasid. Millised on levinumad vaimse tervise häiretele viitavad sümptomid ja kuidas saab käepäraste vahenditega stressi maandada ja oma vaimset tervist turgutada, räägib vaimse tervise kuul Saku Tervisekeskuse Benu apteegi farmatseut Anton Ojamaa. Farmatseudi sõnul on vaimse tervise häired Eestis

Stress ja emotsionaalsus võivad mõjutada meie toitumisharjumusi, viies sageli rämpstoidu tarbimiseni. Kuigi see võib olla lühiajaline mugavus, on oluline mõista, miks see juhtub ja millised on selle pikaajalised tagajärjed meie tervisele. Alljärgnevalt uurime teaduslikku selgitust sellele nähtusele. 1. Stressi mõju ajule: Stress käivitab meie kehas võitlus- või põgenemisreaktsiooni, mille käigus

Stress on 21. sajandi üks levinumaid nähtusi, mis mõjutab meid nii füüsiliselt kui ka vaimsel tasandil. Kuigi mõõdukas stress võib olla kasulik, ajendades meid tegevusele ja parematele saavutustele, muutub pikaajaline stress koormavaks ja kahjulikuks. Käesolev artikkel käsitleb erinevaid viise stressi leevendamiseks ning pakkudes praktilisi nõuandeid, kuidas jõuda sisemise rahu ja

Rahustavad teed võivad olla suurepärane viis lõõgastumiseks ja stressi leevendamiseks. Siin on mõned populaarsed rahustavad teesordid, mida võiksid proovida: Kummelitee: Kummelil on rahustavad omadused, mis aitavad leevendada ärevust ja aidata uinuda. Lavendlitee: Lavendel on tuntud oma lõõgastavate omaduste poolest ning lavendlitee võib aidata stressi vähendada ja aitab rahulikult magama jääda.

Ehkki stressirohkeid olukordi tuleb igapäevaelus aeg-ajalt ikka ette, võib pikaajaline stress mõjutada elukvaliteeti ja inimese toimetulekut. Kuidas stressi ja ärevust leevendada ning millised on nn vaimse tervise vitamiinid, selgitab BENU apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane. Stressi leidub erinevat Valge-Rebase sõnul leidub stressi ja ärevust erinevat ning see võib olla ka tõukav

Stress on tavaline reaktsioon, mida inimesed kogevad erinevates olukordades, kus nad tunnevad end ülekoormatuna, pinges või surve all. Stress võib olla tingitud erinevatest teguritest, nagu töökoormus, isiklikud suhted, rahalised probleemid või tervislikud mured. Mõõdukas stress võib olla kasulik, kuna see võib motiveerida meid tegutsema, keskenduma ja lahendusi leidma. Siiski, kui