Müokardiit on südamelihase ehk müokardi põletik. Müokardiit võib mõjutada südamelihast ja südame elektrisüsteemi, vähendades südame võimet pumbata verd ja põhjustades ebanormaalset südamerütmi ehk arütmiaid. Tavaliselt on südamelihase põletiku põhjustajaks viirused, kuid seda võivad põhjustada ka teatud ravimid või põletikulised protsessid organismis, mis ei pruugi südamega otseselt seotud olla. “Raske müokardiit

10 minutit ettevalmistust ja siis jääb üle ainult praadida.  Vaja on kotlettide jaoks 3 sibulat, 2 muna, paar küüslauguküünt ja manna.  Kõige tähtsam on siin sibul hakkida. See peaks olema peen ja ühtlane. Järgmiseks  riivi küüslaauk Siis on veel viimane lihv -munad, lisame manna ning soola ja pipart. Sega kõik ühtlaseks

Tihti pistetakse sügavkülma need lihatükid, mis on kas sooduspakkumiste ajal või lihtsalt koduseid varusid valesti arvestades ette ostetud ja siis on selgunud, et neid ikka enne realiseerimiskuupäeva nahka pista ei jõuta. Mõnikord võib juhtuda ka see, et sama kuupäevaga lihatükk jääb üle ja läheb sügavkülma oma järge ootama. Mis hetkeni

Liha on olnud inimtoidus tuhandeid aastaid tänu oma toitainete tihedusele. See pakub olulist valku, B-vitamiine (eriti B12-vitamiini), D-vitamiini, rauda, tsinki ja muid mikrotoitaineid, mis on vajalikud inimese organismi normaalseks toimimiseks. Ent kõik lihatüübid ei ole võrdselt tervislikud ning nende tarbimine võib mõjutada nii inimese tervist kui ka keskkonda. Järgnevalt käsitleme

29. märts kuni 1. aprill tähistatakse Euroopas ülestõusmispühi ning seetõttu liiguvad pankadevahelised maksed alljärgnevalt: Kui makse jõuab panka:Saadame makse saaja pankaEesti-sisene makse28. märtsil pärast kella 17.0002. aprillil Kõigi välismaksete väärtuspäev nihkub pühade võrra edasi. Luminori pangasisesed maksed liiguvad pühade ajal tavapäraselt. Laekuvaid välkmakseid töödeldakse ööpäev läbi, kaasa arvatud nädalavahetustel ja riigipühadel. Soovitame pühade ajal

Teadlased, loomakasvatajad, lihatootjad ja -kaupmehed on märganud, et tarbijad on muutunud sealiha osas tähelepanelikumaks ning kohati ka kriitilisemaks – üha rohkem tuntakse huvi, kus ja millistes tingimustes loomi kasvatatakse. Samuti pööratakse suuremat tähelepanu liha kvaliteedile. Kuidas läheb Eesti seakasvatussektoril üldiselt ning mis tingimustel Eestis sealiha toodetakse, kirjutavad Eesti Maaülikooli lihatehnoloogia

Eesti lihatootjad on mures, kuna suureneb välismaalt imporditud liha osakaal riigi tarbimises. Põllumajandus-Kaubanduskoda loodab, et riigi planeeritud seadusemuudatus, mis nõuab restoranidelt liha päritolu märkimist, toob leevendust. aastal oli Eestis tarbitavast lihast 90% kohalikku päritolu, kuid 2022. aastaks vähenes see protsent 77%-ni. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juhi Meeli Lindsaari sõnul pole probleem

Inimene on segatoiduline. See tähendab, et tervisliku tasakaalustatud toitumise puhul peaks loomset osa toidus olema 15–25% ja taimset osa 75–85%. Loomulikult on selline vahekord üldistatud ja keskmistatud. Seetõttu pole vaja seda iga toidukorra ajal ülitäpselt järgida ning mõnele võib sobida ka natuke teine vahekord. Peab aga meeles pidama, et ükskõik

Liha on olnud inimtoidus tuhandeid aastaid tänu oma toitainete tihedusele. See pakub olulist valku, B-vitamiine (eriti B12-vitamiini), D-vitamiini, rauda, tsinki ja muid mikrotoitaineid, mis on vajalikud inimese organismi normaalseks toimimiseks. Ent kõik lihatüübid ei ole võrdselt tervislikud ning nende tarbimine võib mõjutada nii inimese tervist kui ka keskkonda. Järgnevalt käsitleme

Eelmisel, 2022. aastal toodeti Eestis ligi 80 000 tonni liha, millest 55 protsenti oli sealiha, 29 protsenti linnuliha ja 15 protsenti veiseliha. Keskmiselt toodeti aastas 60 kilogrammi liha inimese kohta. Koos impordiga kujuneb söödavaks koguseks 78 kg inimese kohta. Septembris toimuva Eesti toidu kuu puhul vaatab statistikaamet lihatootmist Eestis. Liha