Eelmisel, 2022. aastal toodeti Eestis ligi 80 000 tonni liha, millest 55 protsenti oli sealiha, 29 protsenti linnuliha ja 15 protsenti veiseliha. Keskmiselt toodeti aastas 60 kilogrammi liha inimese kohta. Koos impordiga kujuneb söödavaks koguseks 78 kg inimese kohta.
Septembris toimuva Eesti toidu kuu puhul vaatab statistikaamet lihatootmist Eestis. Liha kogutoodang vähenes varasema aastaga võrreldes 3%, vähenemine toimus kõigi lihaliikide puhul. Viimasel kümnendil on lihatoodangu kogus üles-alla kõikunud, kuid viimase 20 aasta jooksul päris oluliselt tõusnud. Samas näiteks 1990. aastal toodeti Eestis liha veel 2,3 korda rohkem kui praegu.
Liha ja toodetes sisalduva liha import suurenes aastaga 5%. Kõige enam imporditi värsket sealiha Saksamaalt, Taanist ja Soomest. Linnuliha saabus Eestisse Poolast, Soomest ja Lätist. Veiseliha imporditi eelkõige Lätist, Poolast ja Leedust, lamba- ja kitseliha Uus-Meremaalt, Hollandist ja Hispaaniast.
Toodangu ja ekspordi-impordi andmete põhjal arvestatuna söödi Eestis 2022. aastal kokku 104 200 tonni liha, mis on peaaegu 3% vähem kui aasta varem. Kõige enam tarbiti sealiha – 39,9 kg inimese kohta. Linnuliha söödi 29,3 kilogrammi inimese kohta, lamba- ja kitseliha tarbimine jäi alla kilogrammi inimese kohta. Viimase paari aastaga on veiseliha tarbimine küll vähenenud, aga inimese kohta süüakse seda siiski 8,6 kilogrammi aastas.
Seega on Eesti lihaga isevarustatus 77%, sealjuures sea, lamba- ja kitselihal 83% ning linnulihal 59%.Veiseliha toodetakse Eestis praegu veidi rohkem kui tarbitakse. Kui 2014 toodeti Eestis veel 90% tarbitavast lihast, siis pärast seda on toodangu ja tarbimise suhe vähenenud.
Statistikaamet arvutab Eestis tarbitud põllumajandussaaduste koguseid toodangu ja ekspordi-impordi andmete põhjal. Liha hulka arvestatakse ka lihast tehtud tooteid, seejuures arvestatakse töödeldud toodete kogus ümber töötlemata koguseks keskmiste koefitsientide alusel.
Vaata ka põllumajanduse valdkonnalehte.
