Puidukasutuse kogumaht oli 17,72 miljonit kuupmeetrit, mis on 2020. aasta mahust üheksa protsenti suurem. Selle tingisid rekordiliselt kõrged väliskaubandusmahud – impordimaht oli 5 miljonit kuupmeetrit ja ekspordimaht ulatus 11,4 miljoni kuupmeetrini, 2022. aastal mahud siiski taas vähenesid.
Puidukasutuse ülevaate ehk puidubilansi eesmärk on anda tervikpilt Eestis tarbitava puidu ja puittoodete kohta, tuues seejuures välja puidu päritolu ja selle edasise kasutuse. „Metsasektor on ja jääb Eesti riigi üheks alustalaks, mistõttu on oluline jälgida puidu ja puittoodete liikumist nii riigisiseselt kui ka väliskaubanduses,” ütleb Keskkonnaagentuuri metsaosakonna metsandusstatistika peaspetsialist Feliks Sirkas.
Olulisemad puiduallikad olid puit raietest ja import. Puidubilansi koostamine võimaldab hinnata metsamaalt pärit puidusortimentide kasutamist. 2020. ja 2021. aasta võrdluses on muutused minimaalsed, esile saab tuua metsamaalt varutud palgi osakaalu vähenemise kolme protsendi võrra. Paberipuu osa kasvas kahe ja küttepuidu osa ühe protsendi võrra.
Puidu ja puittoodete impordimaht oli 2021. aastal 5 miljonit kuupmeetrit. Tähtsamad kaubaartiklid olid saematerjal, paber- ja papptooted ning tööstuslik ümarpuit (palk ja paberipuit). Aastaga suurenes jõudsalt ümarpuidu ja saematerjali sissevedu, vähenes aga järsult puidujäätmete import. Puidubilansis on esitatud ka põgus ülevaade Eesti põhilistest kaubanduspartneritest, seejuures on visualiseeritud kaubaartiklite liikumine Eesti ja partnerite vahel. Kaupade sissevedu toimus põhiliselt Eesti naaberriikidest, vähemal määral ka Kesk-Euroopast.
Tööstuses olid suurimad toormekasutajad puitkütuste tootjad ja saetööstus. Puidutöötlemise sektoris oli tähelepanuväärne paljude puittoodete rekordiline tootmismaht. Eesti puidutööstus kasutas 2021. aastal 89% ulatuses kohalikku päritolu tööstuslikku ümarpuitu. Eelneva aastaga võrreldes on seda kolm protsenti vähem.
