„Keskerakonna poolt algatatud debatt Covid-19 tõendi kaotamise teemal leidis heas mõttes positiivset tagasipeegeldust,“ ütles valitsuse pressikonverentsil tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Arutelu käiski pelgalt kuupäevade üle, nüüd on ka need kuupäevad kokku lepitud.“ Peaminister Kaja Kallase sõnul anti teadusnõukojale ülesanded, mõelda välja konkreetsed sammud, mis puudutavad just lapsi ja noori.

Sinu tähelepanu hakkavad täna köitma mitmed uued eluvaldkonnad. Praegu tasuks julgemalt kinni haarata uutest võimalustest ja ideedest, et neid oma elukorralduses kasutusele võtta. Täna oleks mõttekas tegeleda asjadega, mille juures saaksid ära kasutada loovaid energiaid, sest see võimaldaks välja jõuda eesmärkideni, mis Sinu huve kõige paremini teenivad. Paigalseis võib tunduda

Valitsuse liikmed arutasid tänasel kabinetinõupidamisel riigi valmisolekut tulla toime Venemaa sõjategevuse suurenemise tagajärgedega. Valmisolekut kaardistati kogu laiapindse riigikaitse ulatuses. Eestile otsest sõjalist ohtu pole, kuid igal inimesel ja organisatsioonil tuleb valmis olla mõjudeks, mida toob kaasa sõjategevuse laienemine Ukrainas. „Venemaa vägede koondamine Ukraina piiridel ja agressiivne käitumine kogu Euroopa julgeoleku

24.–30. jaanuar 2022 esitatud kõrvaltoime teatised Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine

Täna tegi Euroopa Komisjon ettepaneku pikendada ELi digitaalse COVID-tõendi kasutust ühe aasta võrra kuni 30. juunini 2023. COVID-19 viirus on Euroopas endiselt laialt levinud ja praegu ei ole võimalik ette näha, milliseks kujuneb olukord 2022. aasta teisel poolel.

Valitsus otsustas, et arutab ettepanekut uue nädala teisipäevasel kabinetinõupidamisel pärast teadusnõukoja hinnangu saamist ja teeb seejärel otsuse täpse kuupäeva suhtes, millal kellaaja piirang kaotada, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. “COVID-kontrollimeetmete leevendamises ei ole küsimus kas, vaid millal. Olen tihedas dialoogis külalislahkussektori esindajatega ja ettevõtjatel on selge soov ürituste kellaajapiirang kaotada. Paraku

Valitsus kinnitas otsuse, et alates esmaspäevast, 7. veebruarist loobutakse lähikontaktsete laste ja noorte karantiininõudest juhul, kui laps on terve ja ilma COVIDi sümptomiteta. Alates 14. veebruarist ei kehti siseriiklikult lastele ja noortele enam COVIDi-tõendi nõue. Lisaks muutuvad tervishoiuteenuse osutajate karantiini nõuded möödapääsmatute  tööülesannete täitmisel. Uuendati ka riigipiiri ületamise reegleid vastavalt

3. veebruari hommikuse seisuga on haiglas 375 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 220 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 163 ehk 74,1% on vaktsineerimata ja 57 ehk 25,9% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 75 uut haigusjuhtu. Suri kaheksa koroonaviirusega nakatunud inimest: 58-aastane mees, 60-aastane mees, 67-aastane naine, 77-aastane

Pekingi olümpiamängudel kolm positiivset koroonaproovi andnud ja karantiinihotelli paigutatud kahevõistleja Kristjan Ilvese jaoks said võistlused tõenäoliselt läbi enne, kui need alatagi jõudsid. “See võib olla üsna tõenäoline, sest esimesed võistlused on ju 9. veebruaril ja järgnevad 15. veebruaril – liiga palju aega sinna ei ole,” nentis Eesti koondise arst Mihkel

allinna halduskohtusse on alates 2020. aasta algusest laekunud vähemalt 215 koroonaga seotud kaebust. Õigusekspertide sõnul töötab kohus efektiivselt ning prioriteetsena kõiki koroonakaebusi käsitleda ei saa. Tallinna halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu ütles ERR-ile, et kaebuseid on väga erinevatest valdkondadest ja kategooriatest. Alates töösuhetest, kus annavad tooni ametist vabastamised kuni piiranguteni nagu