Turu ülikooli viroloogia professor Ilkka Julkunen ütles, et gripp on lastele ja noortele ohtlikum kui koroona. Soomes pole koroona tagajärjel surnud ühtegi noort inimest. Eakate osas on aga olukord vastupidi: nende jaoks on koroona ohtlikum kui gripp. Eelolev gripihooaeg võib tulla aga väga karm, kuna eelmisel aastal grippi praktiliselt ei

Koroonaedetabelite tippu jõudmine ning Eesti teise laine musta rekordi ületamine väljendus nakatumisnäitajate kasvus ka viimastel nädalatel stabiilsena püsinud lõunaregioonis. Eriti haavatavas seisus on taas hoolekandeasutused. Terviseameti andmeil oli lõunaregioonis eelmise nädala alguses 11 hoolekandekollet, neist viis Tartu- ja Jõgevamaal. Häbitunne viiruse pärast Eelmistel nädalatel lisandus nakatunuid neist kahte: kõige rohkem

„Kõige enam vajavad tõhustusdoosi jätkuvalt vanemaealised ja hoolekandeasutuste elanikud, kelle puhul võib immuunsuse nõrgenemine põhjustada rasket haigestumist,“ ütles riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige, kaasprofessor Marje Oona. „Epidemioloogilise olukorra kiire halvenemise tõttu vaatasime senised seisukohad üle. Eksperdid leiavad, et praeguses olukorras võib tõhustusdoose võimaldada kõigile täisealistele vähemalt kuue kuu möödumisel esmasest vaktsineerimiskuurist.“

1. novembri hommikuse seisuga on haiglas 571 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 410 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 285 ehk 70% on vaktsineerimata ja 125 ehk 30% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 48 uut haigusjuhtu. Suri üheksa koroonaviirusega nakatunud inimest: 58-aastane mees, 69-aastased mees ja naine, 77-aastane

Pärast koolivaheaega on 1.-5. novembrini kodusel õppel 4.-8. klassid, koolis jätkavad 1.-3. ja 9.-12. klassid ning hariduslike erivajadustega õpilased. Linnapea Mihhail Kõlvart ütles eelmisel kolmapäeval, et praeguse kõrge nakatumise juures on vaja kindlaid samme, et hoida ära tervisekriisi süvenemist. “Otsuse minna pärast koolivaheaega osalisele distantsõppele võtsime vastu nõupidamisel pealinna koolijuhtidega,”

Internetimeedikud väidavad, et Eesti haiglates ruumi koroonahaigetele piisavalt ja kriisi pole olemas. Arvesse aga ei võeta, et haigeid peab ka keegi ravima ning neile peab jaguma ka masinaid. Lihtsalt voodikoht kedagi terveks ei tee. Mida väidetakse? “Eestis on 20 haiglat. Nendest 4 on ülisuurt. Üksinda Tartu haiglas on 900 voodikohta.

Taanis, kus kaotati seoses kõrge vaktsineeritusega kõik piirangud, on koroona olukord järjest hullem, mistõttu tahetakse näomaskid ja koroonapassid tagasi tuua. Taanis ei loeta enam koroonat ohtlikuks nakkushaiguseks ning kõik piirangud kaotati 10. septembril. Pärast seda on Taanis koroonaga nakatumiste arv plahvatuslikult kasvanud. Eile laupäeval lisandus 1671 uut nakatumist ja 4

“Seisame jätkuvalt selle eest, et haridus- ja noorsootööasutused kõigil haridustasemetel ja -liikides saaksid olla võimalikult turvaliselt võimalikult avatud. Ja sellesse on laiemalt võimalik panustada meist igaühel,” märkis haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts. Kantsleri sõnul ei tohiks koolipidajad ehk omavalitsused koole kergekäeliselt distantsõppele saata, kuna sellega kaasnevad õpilüngad võivad hiljem

Pühapäeva hommikuse seisuga on haiglas 563 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest 396 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu. Ööpäevaga suri 15 inimest. Koroonaviiruse tõttu ravi vajavatest patsientidest omakorda 276 ehk 70 protsenti on vaktsineerimata ja 120 ehk 30 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga, teatas terviseamet. Ööpäeva jooksul avati haiglates 57 uut haigusjuhtu. Suri

31. oktoobri hommikuse seisuga on haiglas 563 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 396 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 276 ehk 70% on vaktsineerimata ja 120 ehk 30% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 57 uut haigusjuhtu. Suri 15 koroonaviirusega nakatunud inimest: 35-aastane mees, 68-aastane naine, 73-aastane mees, 76-aastane