Tervise- ja tööministri Tanel Kiige sõnul otsustab valitsus  võimalike uute koroonapiirangute kehtestamise pärast lõppeva nädala nakatumisnäitajate selgumist, kuid on ka võimalik, et senisest karmimaid reegleid ei peagi rakendama, vahendab BNS rahvusringhäälingu uudisteportaali. “Praegu on meie peamine eesmärk saada viiruse levik pidama kehtestatud reeglite täitmise ja vaktsineerimise abil. [Terviseameti koostatud piirangute]

Tervise- ja tööministri Tanel Kiige sõnul otsustab valitsus  võimalike uute koroonapiirangute kehtestamise pärast lõppeva nädala nakatumisnäitajate selgumist, kuid on ka võimalik, et senisest karmimaid reegleid ei peagi rakendama, vahendab BNS rahvusringhäälingu uudisteportaali. “Praegu on meie peamine eesmärk saada viiruse levik pidama kehtestatud reeglite täitmise ja vaktsineerimise abil. [Terviseameti koostatud piirangute]

Valitsus otsustab võimalike uute koroonapiirangute kehtestamise pärast lõppeva nädala nakatumisnäitajate selgumist, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Tema sõnul on ka võimalik, et senisest karmimaid reegleid ei peagi rakendama. “Praegu on meie peamine eesmärk saada viiruse levik pidama kehtestatud reeglite täitmise ja vaktsineerimise abil. [Terviseameti koostatud piirangute] pakett, mis jõuaks

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalaste tulemuste järgi on koroonaviirus levinud üle Eesti sedavõrd laialdaselt, et piirkondlikke erinevusi enam esile tuua ei saa. Viirus on suurtes kogustes levinud ka Saaremaal ja Hiiumaal. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on olukord üle Eesti ühtlaselt halb. „Eestis pole

“Saage aru sellest, et haiglakohti on x arv. Kui me sealt anname ära näiteks 30 voodikohta covid haigetele, siis mingite muude haigustega 30 inimest haiglasse tulla ei saa,” seletas olukorra lahti Ida-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku juhataja Kai Sukles. Suklese sõnul on haigla oma plaanilise töö hulka vähendanud 80-90 protsenti. “Toon näiteks

“Praegu kehtestame osalise distantsõpe, et tulevikus oleks jälle võimalik kontaktõpe. Distantsõpe ei meeldi kellelegi, see oli valus otsus, kuid pole mõtet oodata, et olukord otsustab ennast ise,” sõnas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart saates „Siin Tallinn“. Linnapea ütles, et otsused koolide osalise sulgemise ja distantsõppe osas tuleb teha kohe. “Saime aru,

43. nädalal pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 6472 inimest, kellest 37% moodustasid lapsed. Kõige enam registreeritud pöördumisi oli Pärnumaal, Tallinnas, Tartumaal ja Ida-Virumaal. Möödunud nädalal kinnitati üks A-gripiviirus. See on teine kinnitatud gripiviiruse juht sel hooajal. Domineerivateks viirusteks on praegu rinoviirus, respiratoor-süntsütiaalne viirus (RSV) ja paragripiviirus. Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on

5. novembri hommikuse seisuga on haiglas 600 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 439 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 307 ehk 69,9% on vaktsineerimata ja 132 ehk 30.1% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 70 uut haigusjuhtu. Suri seitse koroonaviirusega nakatunud inimest: 67-aastane mees, 77-aastane naine, kaks 82-aastast naist,

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalaste tulemuste järgi on koroonaviirus levinud üle Eesti sedavõrd laialdaselt, et piirkondlikke erinevusi enam esile tuua ei saa. Viirus on suurtes kogustes levinud ka Saaremaal ja Hiiumaal. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on olukord üle Eesti ühtlaselt halb. „Eestis pole

Tallinna halduskohtule on esitatud neli kaebust Tallinna üldhariduskoolide 4.-8. klassi laste distantsõppele suunamise kohta, kuid kohus ei andnud asjas eaialgset õiguskaitset. Kaebuste ühine väide on, et distantsõppele suunamiseks puudus õiguslik alus, sest terviseamet ei ole vastavat otsust koolide osas teinud. Kaebajad esitasid koos kaebusega kohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse võimaldamaks