Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus täna, 8. märtsil Eestis visiidil viibiva Ameerika Ühendriikide välisministri Antony Blinkeniga. Kohtumisel arutati Ukraina toetamist ja suhteid Venemaaga, julgeolekuolukorda Euroopas, NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamist Balti regioonis ning Eesti ja USA kahepoolseid suhteid. „Kohtumise põhiteemaks oli loomulikult Venemaa sõda Ukrainas ning meie plaanid rünnaku alla sattunud

Valitsus kiitis heaks korralduse, mis annab ajutise kaitse Venemaa massiivse sõjalise agressiooni tõttu Eestisse põgenevatele Ukraina inimestele. Tänu ajutisele kaitsele saavad põgenikud alates kolmapäevast, 9. märtsist taotleda Eestis elamisluba ühe päevaga. „Meie ülesanne on aidata Putini sõja eest pakku tulnud inimestel siin võimalikult lihtsalt oma uus ajutine elu sisse seada,“

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et täisealistest elanikest arvab 24%, et Eestit ähvardab praegu otsene sõjaline oht ning 67% arvates mitte. Küsitluse viis 18-aastaste ja vanemate Eesti elanike (k.a mittekodanike) seas läbi Norstat Eesti AS. 24. veebruaril alustas Venemaa sõda Ukraina vastu, mis on tekitanud Eestis taasiseseisvumisaja kõige tõsisema

8. märtsi hommikuse seisuga on haiglas 620 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 283 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 172 ehk 60,8% on vaktsineerimata ja 111 ehk 39,2% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Viimase 7 päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 1,9 vaktsineeritud inimest päevas ja

Venemaa luureagentuuri FSB hinnangul on sõda Venemaa jaoks katastroof. Seda võrreldakse natsi-Saksamaa kokkuvarisemisega pärast teist ilmasõda. Briti väljaandele The Times lekitatud info kohaselt hoiti Ukraina ründamist salajas isegi FSB eest. FSB hinnangul on sõjas surma saanud ligi 10 000 vene sõjaväelast. Vene kaitseministeerium on andnud teada 498 sõjaväelase surmast. Vene

Täiendus kell 14.30 Venemaa ründas taas täna evakueerimisteed Mariupolis Ukraina kaitseministeeriumi teatel püüdsid nad aidata inimeste Mariupolist evakueerimisele kaasa, puhastades teed miinidest ja tõketest, kuid Vene väed alustasid taas rünnakuid humanitaarkoridori suunas. Vene meedia väitel pakub Venemaa viiest Ukraina linnast humanitaarkoridori loomist. Humanitaarkoridorid peaks avatama Kiievi aja järgi teisipäeva hommikul

Tänane päev suurendab konkureerimist inimeste vahel. See võib raskendada igapäevaste plaanide teostamist kui ka suhtlemist tervikune. Rivaalitsemine on ehk tänase päeva üheks peamiseks märksõnaks. Seepärast pole täna hea aeg tõsisemate diskussioonide pidamiseks, kuna üksmeele leidmine oleks keerukas, kui mitte öelda väga raske. See ei tähenda aga seda, et tänane päev

Kurikuulus Julianus Inkasso ostis hiljaaegu hulga aastatetaguseid AS Ühisteenuste parkimistrahve ning kimbutab nüüd aegunud nõuetega lugematuid autoomanikke. HUGO.legal peajurist Erki Pisuke paneb inimestele südamele, et sellised nõuded aeguvad reeglina kolme aastaga – aegunud ning alusetuid nõudeid aga tasuda ei tule.  HUGO.legal on korduvalt kirjutanud, kuidas inkassofirmad teadlikult perspektiivituid nõudeid kokku

Nii armu- kui muudes inimsuhetes tuleb ette olukordi, kus üks osapool omavahelise sideme ootamatult läbi lõikab. Ei anna ta hoiatust ega selgitust, keeldub tagasi helistamast/kirjutamast ja selgitamast. Selline käitumine on saanud inglise slängis nimeks ghosting, eesti keeles päris tabavat vastet vist pole. Selle kohta võiks öelda “kadus nagu vits vette”

Välisministeeriumile teadaolevalt on Ukrainast lahkunud ning Eesti poole teel või juba Eestis kokku üle saja Eesti kodaniku. Meile teada andnud kodanikest on praegu veel Ukrainas 51. 23 kodanikku on teatanud, et jäävad hetkel veel riiki, 28 soovib riigist lahkuda. Riigis on lisaks ka Eesti ajakirjanikke. Ukrainast üle piiri naaberriikidesse saanute