Riigikogu suurde saali jõuab kahe nädala pärast vaenukõne seaduse eelnõu, mis sai õiguskomisjoni enamuselt heakskiidu. Opositsiooni hinnangul pole sellist seadust vaja. Eelnõu autorite kinnitusel on eesmärk kaitsta ühiskonda vaenu õhutamise eest. Kuriteona on karistatavad raskemad juhud, näiteks kui keegi õhutab vägivallale või diskrimineerimisele. Eestile soovitab sellist seadust Euroopa Liit. Õiguskomisjon

Justiitsministeeriumis koostatud riigikogu valimise seaduse muudatusettepanekute kohaselt läheks e-hääletamise korraldamisel suurem sõnaõigus valitsusele, mis võiks aga tekitada kahtlusi valimiste läbiviimise aususe suhtes. Justiitsminister Kalle Laanet lükkas sellised kahtlused tagasi. “Kavandatud muudatus, millega soovitakse Vabariigi Valitsusele anda pädevus määruse andmiseks valimiste küsimuses, ei ole kooskõlas Eestis traditsiooniliselt kehtiva põhimõttega, et valimiste

Välisminister Margus Tsahkna esines täna, 14. septembril Riigikogus poliitilise avaldusega, milles rõhutas, et Eesti välispoliitika peamine ülesanne on kindlustada üheskoos liitlaste ja partneritega, et Venemaa lõpetaks agressiooni Ukrainas ja korvaks tekitatud kahju. Selle eesmärgi saavutamiseks keskendub välisministeerium kolmele suurele poliitikasuunale, milleks on agressiooni hinna tõstmine, Ukraina toetamine ning võitlus karistamatusega. „Eesti

aja Kallase abikaasale Arvo Hallikule antud laen on olnud Eesti poliitikas viimastel kuudel üks kõneainet tekitavamaid teemasid. Laen jäi Kaja Kallase majanduslike huvide deklaratsioonis kajastamata, mistõttu on tekkinud küsimusi, kas ta on täitnud oma kohustusi riigikogu liikmena. Laen anti 2022. aasta jaanuaris ja see oli mõeldud investeeringuteks. Laenusumma oli 350

Eesti riigikogu õiguskomisjon heaks vaenukõne seaduse eelnõu. Eelnõuga luuakse uus karistusseadustiku paragrahv, mis keelustab vaenu õhutamise rassi, rahvuse, usu, poliitiliste veendumuste või sotsiaalse kuuluvuse alusel. Eelnõu kohaselt on vaenu õhutamine tegu, millega avaldatakse vägivaldset üleskutset ühiskonnagrupi vastu või õigustatakse või õigustatakse vägivalda ühiskonnagrupi vastu. Eelnõus on loetletud ka konkreetsed tegurid,

Justiitsministeeriumi koostatud riigikogu valimise seaduse muudatusettepanekud annavad valitsusele suurema sõnaõiguse e-hääletamise korraldamisel. Muudatuste kohaselt oleks valitsusel õigus määrata e-hääletamise tehniline lahendus ja korraldada e-hääletust. Need muudatused on pälvinud kriitikat, kuna need võivad tekitada kahtlusi valimiste läbiviimise aususe suhtes. Valimiste korraldamise erapooletus on demokraatia oluline põhimõte. Kui valitsusel on suurem sõnaõigus

Esmaspäeval Isamaa korraldatud meeleavaldusel „Automaksule pidurit!” omistas Eesti Autoomanike Liit rahandusminister Mart Võrklaevale tiitli „Aasta sumps”. Kolmapäevasel Riigikogu istungil andis Isamaa esimees Urmas Reinsalu autoomanike liidu heakskiidul ministrile tiitliga kaasneva lõhkise sumbuti auhinna üle. Võrklaevale üle antud sumbuti pärines sellesama Gaz 63 alt, mida meeleavaldusel kasutati lavana. „See sumps on

Riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seederi sõnul on koalitsioon kutsunud kokku erakorralise Põhiseaduskomisjoni istungi neljapäeva varahommikuks, et arutada uurimiskomisjoni moodustamist seoses Kaja Kallase idavedude skandaaliga. Seederi sõnul teatas komisjoni värske esimees teisipäevasel istungil ootamatult, et ta kutsub neljapäeva hommikuks erakorraliselt kokku põhiseaduskomisjoni istungi, mille ainsaks päevakorrapunktiks on idavedude skandaali uurimiskomisjoni

Riigikogu infotunnis vastas peaminister Kaja Kallas parlamendiliikmete küsimustele, mis käsitlesid laenu andmist tema abikaasa firmale ja selle äritegevust. Riigikogu liikme Tanel Kiige küsimus puudutas valitsus- ja usalduskriisi. Ta soovis teada, kas peaminister on kaalunud vastutuse võtmist. Kallas vastas Kiige küsimusele, et neil, kes soovivad tema lahkumist, on põhiseadusest tulenevalt täiesti

Riigikogu esimees Lauri Hussar tunnustas kohtumisel Eestis visiidil viibiva patriarh Bartolomeusega õigeusu kiriku tegevust ja rolli Ukraina toetamisel. Hussar ütles kohtumisel, et patriarh ja kirik on teinud väga palju, et kaitsta demokraatlikke väärtusi ja toetada Ukrainat võitluses agressioonisõda pidava Venemaaga. Oikumeeniline patriarh on mõistnud hukka Venemaa sõja Ukrainas ning ka