Kõikidest hingamisteede viirusnakkuste tõttu laborisse saadetud positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid 33% gripiviirused (eelmisel nädalal 36%). Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 71 A-gripiviirust. Aasta esimesel nädalal (03-09.01.2022) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4435 inimest, neist 26% olid lapsed. Võrreldes möödunud nädalaga langes arstide poole pöördunute üldarv 3% võrra. Kõige enam

Koroona on haigus mis võib ka lapsi tabada raskelt ja neilt isegi elu võtta. Täna on Tallinna lastehaiglas covidiga neli last. Paljudele on ootamatu, et ka lapsed põevad koroonat väga raskelt ja haigus võib neile põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. “Lapsi ei ohusta vaid koroonaviirusesse nakatumine,” ütles lastearst Ülle Uustalu, kelle sõnul

1.–9. jaanuar 2022 esitatud kõrvaltoime teatised Järgnev on kokkuvõte 2022. aasta esimese üheksa päevaga saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate

13. jaanuari hommikuse seisuga on haiglas 241 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 181 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 143 ehk 79% on vaktsineerimata ja 38 ehk 21% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 37 uut haigusjuhtu. Suri neli koroonaviirusega nakatunud inimest: 75-aastane mees. 84-aastane naine ja 85-aastased mees

Eelmisel aastal jäi gripihooaeg sisuliselt vahele ning kuigi ka sel hooajal on haigestumine koroonaeelse ajaga võrreldes madal, on tõbi sel hooajal nõudnud kolme inimese elu. Siiani levib haigus ennekõike väikelaste seas ning nakatumine on kõrgem Ida-Virumaal. Gripp jõudis Eestisse oktoobri lõpus ja kolmapäeva seisuga on laboratoorselt kinnitatud 357 gripijuhtu. Haigestumine

Vastab tõele, et lapsed ei ole koroonaviiruse riskirühmas, sest enamasti põevad nad seda haigust üsna kergelt. See aga ei tähenda, et COVID-19 lapsi ei ohustaks. Faktid on järgmised: Hetkel nakatuvad kõige rohkem Eestis koroonaviirusesse just lapsed. Kõige rohkem positiivseid teste on olnud 12-15-aastaste vaktsineerimata laste hulgas, neile järgneb 7-11-aastaste vanusegrupp.

12. jaanuari hommikuse seisuga on haiglas 240 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 183 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 143 ehk 78,1% on vaktsineerimata ja 40 ehk 21,9% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 24 uut haigusjuhtu. Suri neli koroonaviirusega nakatunud inimest: 60-aastane naine, 74-aastane mees, 78-aastane naine ja

11. jaanuari hommikuse seisuga on haiglas 251 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 188 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 150 ehk 79,8% on vaktsineerimata ja 38 ehk 20,2% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 45 uut haigusjuhtu. Suri kolm koroonaviirusega nakatunud inimest, kõik olid vaktsineerimata: 7-aastane poiss, 71-aastane naine

Soomes on nüüd alates pandeemia algusest kokku tuvastatud 328 847 koroonaga nakatumist. Haiglaravil on terviseameti andmetel 620 koroonapatsienti, kellest 60 on raskes seisus intensiivis. Haiglapatsientide arv kasvas võrreldes reedega 112 võrra. Soomes on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta nüüd 1136. Helsingi ja Uusimaa piirkonnas on see 2167.

10. jaanuari hommikuse seisuga on haiglas 237 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 194 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 154 ehk 79,4% on vaktsineerimata ja 40 ehk 20,6% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 21 uut haigusjuhtu. Suri üks vaktsineerimata koroonaviirusega nakatunud inimene: 87-aastane naine. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti