Kõikidest hingamisteede viirusnakkuste tõttu laborisse saadetud positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid 33% gripiviirused (eelmisel nädalal 36%). Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 71 A-gripiviirust.
Aasta esimesel nädalal (03-09.01.2022) pöördus Ă¼lemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4435 inimest, neist 26% olid lapsed. Võrreldes möödunud nädalaga langes arstide poole pöördunute Ă¼ldarv 3% võrra. Kõige enam pöördumisi oli Narvas, Tartumaal, Ida-Virumaal ja Läänemaal.
Muud olulised haigestumise põhjustajad on RS viirus (49%) ja ka rinoviirus (9%). Gripilaadsetesse haigustesse haigestumus koolilaste seas vanuses 5-14 kasvas 68%, tööealiste seas kasvas 30% ja vanemaealiste seas on haigestumus kahekordistunud.
Haigestumuse intensiivsust saab kogu Eesti kohta hetkel hinnata veel madalaks ning gripilevikut lokaalseks. Tallinnas, Ida-Virumaal, Narvas ja Järvamaal võib hinnata haigestumuse intensiivsust keskmiseks ja viiruse levikut piiratuks. Teistes maakondades registreeritakse Ă¼ksikuid gripiviirusega seotud juhtumeid.
Vaatamata sellele, et viiruse levik on veel piiratud, hakkas hospitaliseeritute arv kasvama. Hooaja algusest on vajanud haiglaravi 39 (eelmisel nädalal 9) gripiviirusega patsienti, enamasti lapsed vanuses 0-4 ja inimesed vanuses 65+.
Haiglate andmetel registreeriti esimesed gripist tingitud surmajuhud. Suri kolm inimest, kõik Ă¼le 70-aastased ning tõsiste kaasuvate haigustega. Keegi ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.
Registreeritud on mitu gripiviirusega seotud puhangut Tallinnas, Ida-Virumaal ja Narvas.
Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 356 korral, kõik olid A-gripiviirused alatĂ¼Ă¼biga A(H3).
Terviseameti andmetel ringleb Eestis A-gripiviiruse alatĂ¼Ă¼p (H3). Selle viiruse alatĂ¼Ă¼biga seotud grippi haigestumise kulgu loetakse raskemaks ja seda just kõrgenenud tĂ¼sistuste ning suremuse ohu tõttu eriti vanemealiste inimeste seas.
Haigestumine Euroopa regioonis
Euroopa regioonis on hakanud haigestumine kasvama. Gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis ringlemas peamiselt A(H3) gripiviirused. Praeguseks on avastatud Ă¼ksikuid A(H1N1)pdm09- või B-gripiviirused, kuid ei saa välistada muutust viiruste ringlemises hooaja teisel poolel, kus näiteks domineerivaks saavad ja haigestumise kasvu hakkavad mõjutama A(H1N1) pdm09 gripiviiruse alatĂ¼Ă¼p või B gripiviirus.
Allikas. https://www.terviseamet.ee