Kiire intressimäärade tõus on Eesti ettevõtete ja kodumajapidamiste intressikulu kahekordistanud. Majapidamiste pangalaenude intressikulu on seejuures aastaga tõusnud ligikaudu 800 miljoni euroni ning ettevõtete intressikulu ligikaudu 1,2 miljardi euroni. Hinnatõusu pidurdamiseks on Euroopa Keskpank muutnud laenuraha kallimaks ning keskpanga intressimäärade tõustes on oma intressimäärasid tõstnud ka kommertspangad. Laenuintresside tõus on olnud

Kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri sisemajanduse kogutoodangust, sh suunab värske riigieelarve strateegia kaitsevõime tugevdamiseks laskemoonavarudesse täiendavalt 350 miljonit eurot, ehk kokku soetab riik lähiaastatel laskemoona 1,35 miljardi euro eest. „Riigikaitse on üks 2024. aasta riigieelarve fookustest. Väikeriigina peame igapäevaselt panustama, et meie iseseisvus püsiks. Selleks on

Ausatatud Riigikogu juhataja, head riigikogu liikmed! Mõned asjad elus on ettearvatavad ja korduvad aastast aastasse. Nii nagu vahetuvad alati aastaajad, nii toimub ka igal aastal just sügise alguses see, milleks ma tänagi olen teie ette tulnud – et anda riigikogule üle järgmise aasta riigieelarve eelnõu.   Minu jaoks on see

Eile, 26. septembril andis Eesti suursaadik Aune Kotli üle volikirja Rumeenia presidendile Klaus Iohannisele. Volikirja üleandmise tseremooniale järgnenud vestluses arutasid suursaadik Kotli ja president Iohannis Eesti ja Rumeenia lähedasi suhteid Euroopa Liidus ja NATOs ning võimalusi koostööd veelgi tihendada. „Seisame Rumeeniaga samade väärtuste eest ja oleme samameelsed liitlased NATOs ning

Rahandusministeeriumi pikaajalisest majandusprognoosist nähtub muu hulgas ka see, et 2070. aastaks võiks Eesti keskmine palk küündida 11 000 euroni. Inflatsiooni puhul eeldab ministeeriumi prongoos, et hinnatõus järgnevate aastakümnete jooksul kindlalt raugeb. 2026. aastaks kukub tarbijahinnaindeks 1,6% peale, alates 2030. aastast jääb see aga 2% juurde püsima. SKP ehk sisemajanduse koguprodukti

26. september 2023 – Esinedes 17. Balti kaitsekonverentsil (Annual Baltic Conference on Defence ehk ABCD), rõhutas peaminister Kaja Kallas, et Venemaa alustatud sõda tuleb pikk, kuid vaba maailma abiga suudavad ukrainlased selle võita. „Venemaal on ressursse sõja jätkamiseks, neil on inimesi, neil on nõukogudeaegne relvastus ja propaganda. Putini strateegia on

Eesti toetab jätkuvalt Ukrainat ja teeb seda läbi rahvusvaheliste fondide, Euroopa Liidu eelarve ning ka otse läbi riigieelarve. Kokku eraldame 2024. aastal Ukraina ülesehituse toetuseks 29,2 miljonit eurot. Koos Euroopa Liidu partneritega tõstab Eesti oluliselt panust Euroopa rahurahastusse, kuhu välis- ja kaitseministeerium plaanivad kuni 2027. aastani ligikaudu kuus miljonit eurot

Valitsus kiitis heaks 2024. aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia. Eelarve tulude maht on 16,79 miljardit eurot ja kulude maht 17,67 miljardit. Eelarve fookuses on Eesti sõjaline ja lai riigikaitse, haridus, majanduse elavdamine, millesse panustab ka rohereform ning riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Eesti riigi jaoks on jätkuvalt väga oluline

Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi pöördub Eesti majandus uuesti kasvule järgmisel aastal, kuid pärast kaheaastast langusperioodi kujuneb taastumine aeglaseks. Samas on väga kiire hinnatõus Eestis läbi saanud. Selle aasta majanduslanguseks prognoosib keskpank 2,2% ja järgmise aasta majanduskasvuks 1,4%. Hinnatõus Eestis on tänavu aasta keskmisena eeldatavasti 9,4% ja järgmisel aastal 3,4%.

Kolmapäev, 19. jaanuar 2022, riigikogu. Peaminister Kaja Kallas on palunud võimalust esineda julgeolekupoliitilise avaldusega. Temaga kaasas on kaitseminister Kalle Laanet, kellel on peaminister palunud läbirääkimistest osa võtta ja esineda omapoolse repliigiga. Sel päeval ja sel hetkel juhtuvad kaks asja. Üks neist kõigile nähtav ja teine üksnes tagantjärele tarkuse abil tuvastatav.