Septembrikuu elektri keskmine börsihind kerkis selle aasta tippu ehk 113,46 euroni megavatt-tunni eest. See on 20,4% kõrgem kui augustis ja poole võrra kõrgem kui aasta varem. Hinnatõusule aitasid kaasa mitmed tegurid, sealhulgas: Leedu-Rootsi elektriühenduse katkestus, mis vähendas Baltikumi elektrivarustust. Venemaa gaasivarustuse vähenemine Euroopasse, mis tõstis gaasi hinda ja seeläbi ka

12 kuud kestnud kaubanduse langus on märk sellest, et tarbijad on muutunud ettevaatlikumaks oma raha kulutamisel. See on tingitud mitmest tegurist, sealhulgas: Majanduslik ebakindlus, mis on tingitud sõjast Ukrainas ja muudest globaalsetest kriisidest. Hinnatõus, mis mõjutab kõiki tarbijaid. Suurem tähelepanu säästmisele ja jätkusuutlikkusele. Tanel Hageli sõnul ostetakse praegu peamiselt neid

Kaupmehed pole käibemaksu tõstmise ootuses veel hindu tõstnud, kuid analüütikud usuvad, et nad teevad seda lähikuudel. Äripäevas avaldatud artikli kohaselt on kaupmehed seni hoidunud hindu tõstmast, sest nad soovivad vältida tarbijate ärritust. Samuti on nad oodanud, et valitsus teeb käibemaksu tõstmise kohta konkreetsemaid otsuseid. Kuna valitsus on nüüd käibemaksu tõstmise

Jaekaubandusettevõtete müük on kahanenud püsihindades mõõdetuna juba aasta ning mitmendat kuud järjest kahaneb ka sektori käive. Kuigi hirm oodatava käibemaksu tõusu ees võib aasta lõpus neid numbreid korraks parandada, siis uuele tarbimisbuumile lähitulevik ainest ei anna. Asju ostetakse aina vähem Jaekaubandusettevõtetel on põhjust tähistada musta tähtpäeva – Statistikaameti värsketel andmetel

Peaminister Kaja Kallasel on kavas kohtumine Soome peaministri Petteri Orpoga, kellega kõneldakse Eesti ja Soome kahepoolsetest suhetest, sealhulgas koostööst piirijulgeoleku tagamisel. Samuti arutatakse Ukraina toetamist ja laiemaid julgeolekuteemasid ning räägitakse ka Euroopa Liidu tulevikust. Peaminister Kaja Kallas meenutas, et Soome uue peaministri Petteri Orpo esimene kahepoolne välisvisiit toimus juulikuus just

Täna, 28. septembril saabus Eestisse esmakordselt töövisiidile Islandi välisminister Thórdís Kolbrún R. Gylfadóttir, keda võõrustas välisminister Margus Tsahkna. Kohtumise peamised teemad olid Ukraina toetamine, NATO laienemine ja Põhjala-Balti riikide koostöö. „Arutasime, kuidas veel enam Ukrainat toetada, sealhulgas teekonnal NATOsse, kuidas jätkata Venemaa rahvusvahelist isoleerimist ning võtta vastutusele Vene võimuladvik,“ ütles

Kersti Kaljulaid tunnistas Vikerraadio “Reporteritunnis”, et lisaks Eesti 200-le kutsus teda kevadistel riigikogu valimistel kandideerima ka Reformierakond. Kahel korral Kaja Kallasega toimunud neljasilmavestluses räägiti Kaljulaidi sõnul ka võimalusest, et Eesti riik toetaks teda NATO peasekretäri kandidaadina, kuid lõpuks sellest asja ei saanud. Mis peab Eesti poliitikas veel rohkem halvemaks minema,

Airi Külvet kasvatab Jõgevamaal Puutsa talus tippklassi lihaveised ja Aasta põllumehe konkursi hindamiskomisjon tõi valikut tehes välja, et Puutsa talus valitseb loodussõbralik mõtteviis, kus on saavutatud hea tasakaal keskkonna ja loomakasvatuse vahel. „Väärib tähelepanu, et Airi eesmärgiks on kasvatada lihaveiseid nii, et ümbritsevat keskkonda ei kurnataks, vaid toimuks hoopis mullastiku

Eesti peaminister Kaja Kallas valiti 2023. aasta Euroopa aasta liberaaliks. Auhinna andis talle üle Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu (ALDE) esimees Ilhan Kyuchyuk. Kallas pälvis auhinna oma tegude eest Ukraina toetamisel ja Euroopa Liidu tugevdamisel. Ta on olnud üks Euroopa Liidu juhtfiguure Venemaa agressiooni vastu Ukrainale osutamisel. Kallas on ka

Suursaadik Annely Kolk andis eile, 27. septembril üle volikirja Ukraina president Volodomõr Zelenskõile. Tseremooniale järgnenud sõbralikus õhkkonnas toimunud vestluses arutati Eesti ja Ukraina kahepoolseid suhteid ja võimalusi tihedamaks koostööks. Suursaadik Kolk kinnitas eestlaste jätkuvat vankumatud toetust Ukrainale sõja võitmiseks ja rahu taastamiseks kogu Ukrainas. „Vaprad ukrainlased on eeskujuks kogu Euroopale,“