Erakorralised uudised
Mihkel Nestor SEB.393

Mihkel Nestor: Jaekaubanduse madalseis kestab

Jaekaubandusettevõtete müük on kahanenud püsihindades mõõdetuna juba aasta ning mitmendat kuud järjest kahaneb ka sektori käive. Kuigi hirm oodatava käibemaksu tõusu ees võib aasta lõpus neid numbreid korraks parandada, siis uuele tarbimisbuumile lähitulevik ainest ei anna.

Asju ostetakse aina vähem
Jaekaubandusettevõtetel on põhjust tähistada musta tähtpäeva – Statistikaameti värsketel andmetel on jaekaubanduse müügimahu langus kestnud nüüdseks 12 kuud. Viimased avaldatud numbrid augusti kohta näitasid sarnaselt eelnevatele suvekuudele umbes 8% suurust müügimahu vähenemist. Suurematest jaekaubanduse alamsegmentidest olid müüginumbrid kõige nigelamad muudes spetsialiseeritud kauplustes, mille alla loetakse näiteks arvutipoed, raamatukauplused jms. Selles valdkonnas vähenes püsihindades mõõdetuna müük aastaga lausa 15,5%. Kui kestuskaupade müügiga on lood olnud kehvad pikemat aega, siis mõnevõrra üllatav oli müügi 12% kahanemine alkoholikauplustes. Varasematel kuudel on sealne müügimahu langus jaekaubanduse keskmisele oluliselt alla jäänud. Rahvatervise seisukohast võiks seda muidugi ehk ka positiivseks sündmuseks pidada. Keskmisest märkimisväärselt suuremaks kujunes langus ka nö klassikalistes kaubamajades ning rõiva- ja jalatsikauplustes, tõsi, viimastes müügimahu kahanemine varasemate kuudega võrreldes veidi aeglustus.

Kui jaekaubanduse müük on koguse järgi mõõdetuna kahanenud juba aasta, siis alates kevadest on languses olnud ka kaupluste müügitulu eurodes mõõdetuna. Koondnumbrit on suuresti mõjutanud mootorikütuste odavnemine tanklates, ent käive on vähenenud ka paljudes teistes segmendis. Augustis piirdus jaemüügi käibelangus 1,3%ga, mis on mõnevõrra tagasihoidlikum kui eelnevatel kuudel. Samas oli müügitulu aastane muutus miinusmärgiga enamuses jaekaubandusvaldkondadest. Ainsana suutsid käivet kasvatada supermarketid, apteegid ja rõivakauplused. Kui selles midagi positiivset otsida, siis senisele kiirele hinnatõusule võiks nõudluse taoline vähenemine küll piduri panna.

Autosid ostetakse endiselt
Kui suuremate kestuskaupade müügiga lood just ülemäära head ei ole, siis valdkond, millel on läinud tänavu üllatavalt hästi on automüük. Nimelt on uute sõiduautode registreerimine ja automüüjate käive näidanud kiiret kasvu terve senise aasta vältel. Aasta esimeses pooles näitas müüginumbreid positiivsemas valguses mullune kehvapoole võrdlusbaas. 2022. aasta teises pooles müük aga kosus, mistõttu on automüügiettevõtete aastane käibekasv augustis 12% ja müügimahu suurenemine 10% väga hea tulemus. Raske öelda, kas praeguseid numbreid on mõjutanud hirm automaksu kehtestamise ees, kuid üldiselt räägib see ikkagi sellest, et vähemalt autode arvelt pole eestlased veel kuigivõrd raha kokku hakanud hoidma. Kui varem võis automaksu hirmus oodata selle aasta lõpuks veel tõelist ostubuumi, siis seoses maksu edasi lükkumisega 2025. aastasse, seda vast siiski ei juhtu.

Tarbijakindlus püsib madal
Seda, kui hästi edeneb jaekaubanduse äri, on ajalooliselt aidanud üsna hästi ennustada tarbijate kindlustunne. Igakuiste konjunktuuriuuringute käigus palutakse inimestele hinnata, milliseks peetakse riigi ja enda pere rahalist seisu, kas plaanitakse sooritada suuremaid oste, kui kindlalt tuntakse end tööturul jpm. Nende näitajate pinnalt kokku pandav tarbijakindlusindeks just häid märke ei näita olles alates maikuust püsinud umbes -30 punkti tasemel. Võrdluseks on näitaja ajalooline keskmine olnud -8 punkti, koroonakriisi saavutatud põhi oli -24 punkti ja praegusega võrreldaval tasemel oli indikaator 2009. aasta märtsis, suure majanduskriisi kõige mustemal hetkel. Tõsi, päris üks-üheselt madal tarbijakindlus majandusse muidugi edasi ei kandu. Näiteks oli sama indikaator aasta tagasi korraks isegi -44 punkti juures, kuigi inimeste käitumises see toona just kuigivõrd ei väljendunud. Sisulise poole pealt tähendab -30 punkti tase aga seda, et üle poole majapidamistest arvab täna, et nende majanduslik seis on viimase 12 kuu jooksul halvenenud ja erilist enesekindlust see ostuotsuste tegemiseks mõistagi ei anna.

Jaekaubanduse kiiret kosumist pole oodata
Jaekaubanduse tulevikuväljavaade on küllalt vastuoluline. Põhjused, miks müüginumbrid on olnud nigelad, seonduvad ennekõike senine kiire inflatsiooniga, mis on ära söönud vaesemate inimeste säästud ja üldise ebakindlusega tuleviku osas. Positiivse poole pealt on turgu toetanud aga tööturu hea seis, kus tööhõive on olnud väga kõrge ja ka palgad mullusega võrreldes tublisti kosunud. Nüüd on tuuled aga pöördunud nii tööturul kui inflatsiooni osas. Nimelt on Eesti tööhõive viimastel kuudel hakanud kahanema, kuid vähemalt selle aasta sees ei tohiks see jaemüüki tuntavalt veel mõjutada. See-eest on selgelt järgi andmas senine kiire hinnatõus, mis lähikuudel aina tagasihoidlikumaks muutub.

Väga oluline komponent jaekaubanduse tuleviku kujundamisel on kahtlemata uuel aastal ees ootav käibemaksu tõus. Igapäevaste tarbekaupade ja toiduainete müüki mõjutab see ilmselt vähem, kuid suuremate kestuskaupade müügile võib sellel olla tuntav mõju. Teadlikumad majapidamised arvestavad sellega, et uuest aastast on soovitu 2% kallim ja ka kaupmeestel võib olla motivatsiooni meelitada inimesi tarbima olukorras, kus kaubad on veel natuke soodsamad.

Uuel aastal on käibemaksutõusul tarbimisele mõistagi pärssiv mõju. Kahjuks mõjutab see ennekõike just madalama sissetulekuga leibkondade tarbimist, keda inflatsioon on varasemalt juba räsinud. Suures plaanis määrab tarbimise mahu ära aga tööturu tulevik. Kui töötuse kasv jääb niivõrd tagasihoidlikuks, nagu näitavad täna analüütikute prognoosid, ei tohiks ka jaetarbimisega midagi väga hullu toimuda. Samas on praegused ennustused rajatud usule, et tööandjad soovivad oma töötajatest kümne küünega kinni hoida ja hakkavad neid koondama vaid siis, kui sellest sõltub ettevõtte ellujäämine. Vaadates viimaste kuude majandustulemusi näiteks tööstussektoris, võib töötajate arvu oluline vähendamine olla siiski paratamatu.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Vaata ka:

Blue Breaking News YouTube Channel Art

Valitsus andis Riigikogu ees ametivande

Valitsus andis täna Riigikogu ees ametivande ja astus ametisse. Suulise ametivande andis peaminister Kristen Michal

Blue Breaking News YouTube Channel Art

Transpordiameti ja Politsei- ja Piirivalveameti Pärnu jõe ühisreid tuvastas mitmeid rikkumisi

Transpordiameti väikelaevade üksuse inspektorid tegid koos Politsei- ja Piirivalveameti veepatrulliga eelmisel laupäeval Pärnu jõel ühisreidi