Prantsusmaa ja Saksamaa arutavad võimalusi Euroopa Liidu välisteenistuse (EEAS) põhjalikuks ümberkorraldamiseks, leides, et organisatsiooni suutlikkus reageerida kiiresti ja tõhusalt rahvusvahelistele kriisidele vajab parandamist. Teema on tõusnud päevakorda ajal, mil Euroopa Liit seisab silmitsi üha keerulisema julgeoleku- ja välispoliitilise olukorraga.
Financial Timesi andmetel kaaluvad Pariis, Berliin ja mitmed teised liikmesriigid erinevaid reformivariante, mis puudutavad nii EL-i välispoliitikajuhi Kaja Kallase rolli kui ka tema juhitava Euroopa välisteenistuse tulevikku.
Mure välispoliitika tõhususe pärast
Viimastel aastatel on Euroopa Liit pidanud reageerima mitmele suurele rahvusvahelisele kriisile, sealhulgas sõjale Ukrainas, Lähis-Ida pingetele ning muutunud geopoliitilistele jõuvahekordadele.
Mitmete Euroopa ametnike hinnangul ei ole senine süsteem suutnud alati tagada piisavalt kiiret ja ühtset reageerimist. Seetõttu on hakatud arutama, kas praegune välisteenistuse struktuur vastab enam tänapäeva vajadustele.
Financial Timesiga rääkinud ametnike sõnul peetakse probleemide põhjuseks eelkõige süsteemi ülesehitust, mitte konkreetseid inimesi.
Kallase volitusi võidakse piirata
Ühe võimalusena on arutlusel välispoliitika kõrge esindaja volituste vähendamine ning osa pädevuste tagasiviimine Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide kontrolli alla.
Prantsusmaa esitatud ideede hulgas on ettepanek piirata välispoliitikajuhi autonoomiat ning vähendada tema mõju Euroopa välisteenistuse enam kui 140 delegatsiooni üle kogu maailmas.
Mitmete liikmesriikide hinnangul esineb praegu liiga palju kattuvust Euroopa välisteenistuse, liikmesriikide välisministeeriumide ning Euroopa Komisjoni välissuhete struktuuride vahel.
Liikmesriigid soovivad suuremat koordineerimist
Ametnike sõnul on paljud pealinnad väljendanud rahulolematust sellega, kuidas Euroopa Liidu välispoliitikat juhitakse.
Kriitikute hinnangul vajab Euroopa tõhusamat süsteemi, mis võimaldaks liikmesriikidel kiiremini ühiseid seisukohti kujundada ja rahvusvahelistele kriisidele reageerida.
Arutelu on süvendanud ka küsimused EL-i suhetest Hiinaga, kus Kallase avalikud seisukohad on mõnikord eelnenud liikmesriikide ühise positsiooni kujunemisele.
Von der Leyeni ja EEAS-i mõjuvõitlus
Samal ajal käib Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Komisjoni vahel laiem arutelu selle üle, kes peaks juhtima Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikat.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on viimastel aastatel tugevdanud komisjoni rolli välispoliitikas, nimetades oma meeskonda geopoliitiliseks komisjoniks ning laiendades komisjoni mõju julgeoleku- ja kaitseküsimustes.
See on tekitanud küsimusi Euroopa välisteenistuse tulevase rolli kohta ning toonud kaasa arutelud võimalike muudatuste üle institutsioonide vahelises tööjaotuses.
Arutatakse ka võimalust Kallase mõjuvõimu suurendada
Kuigi osa ettepanekutest näeb ette Euroopa välisteenistuse volituste vähendamist, sisaldavad mõned reformivariandid ka vastupidist lähenemist.
Reutersi käsutuses olnud dokumentide kohaselt kaalutakse ühe võimalusena Kaja Kallase rolli tugevdamist Euroopa Komisjoni sees.
Selle stsenaariumi järgi võiks Kallas saada Euroopa Komisjoni esimeseks asepresidendiks, kelle vastutusalasse kuuluksid lisaks välissuhetele ka mitmed muud olulised poliitikavaldkonnad, sealhulgas kaubandus ja majandusareng.
Selline muudatus suurendaks märkimisväärselt tema mõju Euroopa Liidu otsustusprotsessides.
Kiireid otsuseid siiski ei oodata
Euroopa välisteenistuse ametniku sõnul ei ole lähiajal oodata kiireid otsuseid ega suuri muudatusi.
Tema sõnul on arutelud alles algusjärgus ning Euroopa Liidu välisteenistuse staatuse muutmine eeldaks liikmesriikide laiapõhjalist toetust.
Lisaks vajaksid suuremad reformid tõenäoliselt muudatusi Euroopa Liidu aluslepingutes, milleks oleks vaja kõigi 27 liikmesriigi heakskiitu.
Euroopa otsib uut välispoliitilist mudelit
Ekspertide hinnangul peegeldab alanud arutelu laiemat küsimust selle kohta, kuidas Euroopa Liit peaks tulevikus oma välispoliitikat kujundama.
Kas lahendus peitub Euroopa välisteenistuse tugevdamises või vastupidi selle ülesannete ümberjagamises, jääb veel lahtiseks. Selge on aga see, et kiiresti muutuvas maailmas otsivad Euroopa pealinnad võimalusi muuta liidu välispoliitika tõhusamaks, ühtsemaks ja mõjukamaks.
Kaja Kallase juhitava Euroopa välisteenistuse tulevik võib seetõttu kujuneda üheks olulisemaks teemaks Euroopa Liidu institutsioonide järgmistes reformiaruteludes.
